| Milline tudeng oli veterinaarteaduskonna üliõpilane Alar Karis? Ma arvan, et olin tubli ja usin tudeng, ühe kolme vist sain. Väga palju vaba aega ei olnudki, tuli ladina keeles kõik kondid selgeks õppida, mitte ainult inimeste, vaid ka väga erinevate loomade omad. Ma abiellusin ka noorelt, tegelesin laste kasvatamisega. Päris tudengielu algas siis, kui tegime ansambliga Rentaablus tudengitele muusikat. Olime peaaegu Tartu linna staarid, tollal neid tudengiansambleid väga palju polnud. Kui ma lõpetasin ülikooli, oli nooremteaduri palk 140 rubla, meie saime ühe õhtu eest 50 rubla. Õlu maksis tol ajal 33 kopikat, arvutage ise... õlut sai endale lubada ikka päris mitu. Mis loom on kevadpäevade maskott Villem? Ta on rohkem metsalooma moodi, mitte linnaloom. Ma pakun, et ta võiks olla... nina on tal selline terav... roti moodi, kes küll ei ela nüüd metsas, aga... Kuna ma ise olen oma elus hiirtega väga palju katseid teinud, siis mulle ta meenutab närilist, kes võiks ennast igalt poolt läbi närida. Kui vaatate enda ümber, siis milline tänapäeva tudeng teile paistab? Tänane tudeng on mitmekesine, kogu kontingent on mitmekesisem – on väga erinevate vaadetega ja väga erinevaid inimesi. Seda mitmekesisust on ka ühe tudengi sees, nad on väga mitmekülgsete huvidega. Mis te neile soovitaksite? Vaadake maailmas ringi, võtke või aasta akadeemilist puhkust, aga käige ja vaadake ringi. Kui tagasi tulete, siis isegi kui siin ei arvestata mõnda ainepunkti, mis mujal võetud, pole selles traagikat – te ise saite ju targemaks. Mida tahaksite tudengite heaks teha, kui saate Tartu Ülikooli rektoriks? Ma tahaksin teha nii, et tudeng oleks partner, mitte klient. Sellised sõnad nagu klient ja turg... me võtame tudengit nagu klienti, aga samal ajal tahame, et ta räägiks kaasa ülikooli arengus. Me ei saa ju nõuda kaubanduskeskuse juhatuselt, et ostjatega arutletaks hinnapoliitika üle – siin on vastuolu, kahte asja korraga ei saa. Tuleb otsustada, kuidas me tudengisse suhtume. |
