Pihil käimine google.ee otsimootori vastu ei aita

Isikute andmete otsimine ei tähenda enam arhiivide paberikuhjades sobramist, piisab vaid guugeldamisest ja google.ee otsimootor avab inimese mineviku eredamad ja hämaramad seigad. Piht preestrile ei aita.

Teisalt võib googlest leitud info petiste ja kelmide kohta päästa terve hordi inimesi halvimast.

Guugeldades leiab üles eelkõige inimeste kohta ajakirjanduses ilmunud artiklid, ent ka terve rea avalikke infopanku. Näiteks toob otsing välja ametlikes teadaannetes ilmuva info eraisikute pankrottide, maksuvõlgade ja sundmüükide kohta. Reeglina ei viitsi tavakodanik minna ametlike teadaannete kodulehele, ent guugeldamine teeb teadete leidmise imelihtsaks.

Guugeldades leiab imelihtsalt üles kümnete tuhandete inimeste mobiiltelefoninumbrid.

Eks ole ju hea, et leidub koht, mis leiab üles ka hämarama minevikuga tegelaste andmed. Lisaks muule leiab otsimootor üles ka foorumites ning blogides leiduva sõimu ja laimu. Nii näiteks leiab õpetaja guugeldades üles õpilaste sõimu enda aadressil.

Igavene karistus

Mida aga teha siis, kui inimene on oma halva teo heastanud, karistus ammu kantud ja lollusest õppust võetud?

Üks tudeng, kes ei soovi oma nime avalikustada, kauples aastaid tagasi interneti teel elektroonikaosadega. Ühel hetkel aga äri enam ei edenenud ja tekkisid võlad tellijatele.

Veel praegugi leiab google otsimootorisse tema nime toksides üles aastatetagused foorumid, kus mehe kelmusi põhjalikult vaetakse. Seda hoolimata faktist, et kriminaalasi on ammu lõpetatud, võlad makstud ja mees ise tehtust õppust võtnud.

«Äärmiselt halb, et see jama endiselt üleval ripub,» räägib ta. «Kui ma tahaksin selle jama ära koristada, siis võiksin pöörduda foorumi haldajate poole.»

Aga ta on otsustanud seda mitte teha. «Ma ei taha sellega edasi tegeleda – mingi aja pärast kaob see foorum niikuinii ära, sest vaevalt, et nad nii vanu lehti lõputult üleval hoiavad.»

Mees tunnistab, et tõenäoliselt ei saaks ta oma praeguselt töökohal tegutseda, kui tööandja oleks võtnud heaks teda enne palkamist guugeldada. «Ma kujutan ette, et kui keegi siit majast praegu selle peale tuleks, siis tekib mul pahandusi,» räägib ta. «Aga see oli minu enda pättus ja eks ma pean siis ära seletama.»

Artur Kuus sai alles paar aastat pärast oma korterisse sissekolimist teada, et linna elamuhaldusfirma on kirjutanud tema nimele 26 000 kroonise üürivõla. Selgus, et Kuusi korteri üle-eelmine omanik ei maksnud aastaid mitte ühtegi kommunaalmaksu. Pärast tehtud kära kustutati Kuusi nimi siiski võlglaste nimekirjast ära.

Küüniline moonutus

Guugeldades leiab üles ka eriti küünilisi moonutusi. Nii näiteks avastas Postimehe ajakirjanik Marina Lohk, et üks keskerakonna mustamisele pühendunud internetilehekülg on riputanud tema veebipettureist kõneleva artikli oma keskkonda üles ja seda oluliselt täiendanud.

«Kohe esilehel on täisversioon minu artiklist, kuhu on igale poole vahele topitud sõna «kesik» või «kesikud», mida mina ei ole loomulikult kirjutanud. Samas olen autoriks märgitud mina ja kusagil pole öeldud, et sisu on muudetud või toimetatud,» rääkis ta.

Eile oli kodulehekülg ise küll internetist kättesaamatu, ent google.ee otsimootoril on imepärane komme kodulehekülgi puhverdada ja nõnda leidis moonutatud teksti ka eile puhvrist üles.

Puhver tähendab seda, et google mitte ei anna üksnes otsingutulemusi, vaid ka kopeerib erinevaid internetilehekülgi enda andmemassiividele. Nii võib ka juba kadunud kodulehed vähemalt mõne aja jooksul ikkagi puhverdatuna üles leida.

On ette tulnud, et kohtu määrusega kästakse küll inimest puudutav informatsioon internetist ära koristada, ent google.ee puhvrisse jääb see ikka rippuma. Lisaks hakkab internetis leiduv info sageli oma elu elama – artiklites või foorumites leiduvat kopeeritakse ja seda kommenteeritakse paljudes teistes netikeskkondades.

Sellise isepaljuneva info tagantjärele kustutamine on praktiliselt võimatu.

Mõne nädala eest pöördus Tartu Postimehe poole nüüd juba täiskasvanud mees, kes sattus 1999. aastal lastekodulapsena mõneks ajaks kasuperekonda. Vanemad kirjeldasid reporterile üksikasjalikult lapse harjumisi ja lastekodust pärinevaid probleeme, andmata endale aru, et nad räägivad võõrast lapsest ja et nende jutust jääb internetti jälg.

Nüüd siis saatis too noor mees toimetusele kirja, milles nõudis kohtuga ähvardades vana loo arhiivist kustutamist. Postimees tegi erandi ja kustutas loo, sest intervjuu andjad rikkusid 1999. aastal intervjuud andes jämedalt lapse õigusi.

Milline nimi panna guugeldatavas maailmas oma lapsele – kas harvaesinev või sage? Kui teie poja nimi on Jaan Tamm ja temast saab kelm, siis on Eestis veel sadu Jaan Tammesid, kelle nimede vahele kelmi-Jaan end google otsingumootoris ära saab peita.

Kui aga panna oma lapsele nimi, mida esineb Eestis neljal-viiel inimesel, tekib omakorda oht, et mõni teie laste nimekaimudest on laialt guugeldatav suli, kellega teie last aegajalt segi aetakse.

Laps nimega Tuudur-Ferdinand Mädamürk võiks aga olla kindel, et tema nimi on täpselt sama ainulaadne kui isikukood.

Tuudur-Ferdinand – ole parem tubli poiss.