Linnud konfliktis lennukitega
30.03.2007 00:01
Martin Pau, Tartu Postimees
Ülenurmel asuva Tartu lennujaama juhid protestivad äsja avalikustatud Ropka-Ihaste looduskaitseala eelnõu vastu, nähes lindude, eeskätt rändlindude soosimises kasvavat lennuõnnetuste ohtu.
ASile Tallinna Lennujaam kuuluva Tartu lennujaama direktor Rein Mark raputab pead ja sülitab kolm korda üle õla, kui küsida, kas Aardla poldril pesitsevad või sealt läbi rändavad linnud on põhjustanud mõne õnnetuse. «Seni on läinud õnneks, aga me ei tohi tekitada olukorda, mis suurendab kokkupõrke tõenäosust,» leiab Mark. «Linnukaitsealal on eesmärk hoida kevadise lindude rände ajal poldri veetase kõrgel. Meie tahame, et polder hoitaks pidevalt maksimaalselt kuivana.» Esirinnas kajakad Lennujaama käidujuht Voldemar Namsing toob hirmutavaks näiteks selle nädala esmaspäeva, kui hommikul maandus otse lennuraja kõrval suur haneparv. Namsing ja Mark nendivad, et lindude rändamist ära keelata pole võimalik, küll aga veidi suunata. Üleujutatud poldriala tähendab nende sõnul väga soodsat ööbimispaika tuhandeile hanedele, kes hommikuti ümberkaudseile viljapõldudele sööma lendavad ja õhtuks naasevad. «Kõige hullemad on muidugi suured merikajakad, kes kogunevad lausa maandumisrajalt vihmausse korjama,» ütleb Voldemar Namsing. «Praegu on viimane võimalus anda linnualale tagasikäik ja kutsuda looduskaitsjad tervele mõistusele.» Namsing lisab, et kuulis poldrile linnuparadiisi loomisest juhuslikult alles detsembris. Tartumaa keskkonnateenistuse avaldatud planeeringuteateile polevat osatud viimase ajani reageerida põhjusel, et jutt on käinud Ropka-Ihaste, mitte Ropka-Ihaste-Aardla kaitsealast. Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Kristel Tatsi avaldas lennujaama viimase minuti reageeringu üle imestust, märkides, et looduskaitseala loomise ettevalmistused algasid juba 1992. aastal. «Ei saa võtta puhta tõe pähe väidet, et neil pole olnud võimalik varem infot saada,» leidis Tatsi. «Kuid seadus ei pane meile ka kohustust selliseid asutusi ekstra teavitada, peame teavitama avalikkust üldiselt ajalehekuulutuste kaudu.» Isiklike teadmiste baasil ei söandanud Tatsi lindude ja lennukite konflikti tõsidust hinnata, kuid viitas konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko keskkonnamõju hinnangule, mis valmis kaks kuud tagasi seoses Ülenurme lennuvälja laiendamise kavaga. Hendrikson & Ko sedastas, et maanduvad lennukid pole linnualaga piirneva Porijõe kohal üldjuhul madalamal kui 140 meetrit, tõusvad on saavutanud jõejoonel vähemalt 300-meetrise kõrguse. Enamik maismaalinde rändab aga pärast päikseloojangut ja öösel, olles 1000–1500 meetri kõrgusel, ütles analüüs. Siiski peab Hendrikson & Ko lennukoridori üleminekut Ropka-Ihaste linnuala lõunanurgast võimalikuks ohuks lennukitele ja neis istuvate inimeste elule. Eriti kevadise suurvee ajal, kuid ka suvel ja sügisel. Lindudele tina Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees leidis, et Tartu lennujaama juhid maadlevad pseudoprobleemiga, suutmata ohtu tõendada. Ta märkis, et kavandatavast linnukaitsealast märksa rohkem koondab linde kilomeeter lõuna pool paiknev Aardlapalu prügila. «Lisaks on ümber loodava kaitseala viljapõllud, mis on klassikaline rändlindude toitumispaik,» räägib Kalamees. «Prügilasse koguneb aga Aardla järvel pesitsevaid linde märksa vähem kui mujalt tulnuid.» Ühe ohtu leevendava meetmena pakub Kalamees välja müraga hirmutamise lennujaama territooriumil. Voldemar Namsingul on küll keskkonnateenistuse luba tülitavaid tiivulisi jahipüssi abil teise ilmagi saata, kuid mees eelistab enda kinnitusel võidelda põhjuste, mitte tagajärgedega.
|
