Riik sunnib andmesideoperaatorid perifeeriasse
(4)
30.03.2005 00:01
Nils Niitra
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Jaanuarist jõustunud elektroonilise side seadus muudab kiire andmesideühenduse ääremaadel sama elementaarseks kui doteeritava bussiliikluse.
Ühemegabitise kiirusega koduinternetti kasutaval linlasel on keeruline mõista, et maainimesed peavad hakkama saama kümneid kordi – parimal juhul! – aeglasema internetiühendusega. Siiski jagub Elionil selliseid tarbijaid rohkem kui küll – üksi Tartumaal on umbes 36 000st nende telefoniühenduse kasutajast 5100 jätkuvalt nõukogudeaegsete analoogjaamade kliendid, 3100 kasutab aga RAS1000 raadiotelefoni. Seega on kiire internetiühendus Tartumaal kättesaamatu ligi viiendikule telefonikasutajaist. Riik näeb 2007. aastast ette andmesideühenduse rajamise doteerimist ka muust asustusest kilomeetrite kaugusel asuva metsatalu puhul. Revolutsioon maal Internet muutub sama elementaarseks kui külamehe õigus bussiga linna vahet sõita. Seejuures peab andmeside vastama nüüdisaegsetele standarditele: kiirus peab olema vähemalt 256 kilobitti sekundis, 16,4 kilobitist sekundis (RAS1000) enam ei piisa. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma kinnitusel korraldab riik hiljemalt 2007. aastal maakondades konkursid, millel osaleja peab tagama kindlale standardile vastava telefoni- ja andmesideühenduse terves maakonnas. Juhul kui konkursile pakkujaid ei tule, on seaduse järgi võimalik panna mõnele operaatorile selline kohustus. Et Elion on pärinud maakondlikud telefoniühendused, jääks konkursi ebaõnnestumisel kohustuse kandjaks lõviosal juhtudest just Elion. Edvard Saarma hinnangul on Eesti külade andmesidega varustamine jäänud unarusse. «Mind ei rahulda, et need RAS1000 raadiosideterminalid on nii kaua üleval – esialgse jutu järgi oli tegu ajutise lahendusega,» räägib ta. «Päris palju- des külades töötavad veel ka nõukogudeaegsed analoogjaamad.» Saarma ei tee saladust, et riik on küllalt oodanud, millal niinimetatud e-riik maale jõuab. Seni pole jõudnud. «Juhul kui hajaasustusega küla andmesidega varustamise investeeringud on majanduslikust seisukohast põhjendamatult kõrged, maksab riik tulevikus operaatoritele selle vahe kinni,» selgitab Saarma. Elioni meediasuhete juht Ain Parmas teatab pärast juristiga konsulteerimist Postimehele, et ettevõte ei oska väiteid võimaliku internetiseerimise sundkohustuse kohta kommenteerida. Maaelanik eelistab uut Elioni äriideeks hajaasustuses on juba aastaid olnud vanade liinide asendamine RAS1000 raadiosideterminalidega, mis pärinevad telefonside eilsest päevast. Parmas ei tee saladust, et aina suurem osa maaelanikest eelistab Elioni vanadele terminalidele mobiiltelefone ja mobiiltelefonikasutajate GPRS-andmesideühendust. Tänavu kavatseb Elion alustada niinimetatud CDMA-andmesidetehnoloogia testimist. Selle kiirusest – 256 kilobitti sekundis – peaks maaelanikele esialgu piisama. Erinevalt paljudes maakondades levinud raadiolingiinternetist võimaldab CDMA-tehnoloogia viia internetiühenduse ka nende klientideni, kelle majapidamisest pole silmsidet raadiolingimastiga. Paljud andmesidespetsialistid peavad CDMA-tehnoloogiat odavusest hoolimata siiski juba aegunuks, nemad eelistaksid täiuslikumat WiMax-tehnoloogiat.
|
