Lõunas avaneb koht uisutajatele
(10)
30.03.2005 00:01
Priit Rajalo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Aasta ringi jääl liuglemisest huvitatuil tuleb veel homme õhtul kella kuueni
oodata, enne kui Lõunakeskuse juurdeehitises valminud jäähallis saab uisud alla
panna.
Seni on uisusõbrad pidanud harjutama lageda taeva all, sõltunud pluss- ja miinuskraadide meelevallast. Homme avatav Lõunakeskuse jääväljak pole otseselt ei hoki- ega curling’uplats, samuti pole see mõeldud vaid hobiuisutajaile – seal on ruumi ja aega kõigile. Sadakond uisutajat Nii näiteks hakkavad jääväljakut varahommikustel aegadel kasutama linna hokiklubid, seejärel linna koolid ja lasteaiad ning kella 11-st on plats harrastajate käsutuses. Harrastajaid lastakse väljakule korraga kuni 120. Seda seepärast, et kord oleks majas. «Seda on meile soovitanud teised jääväljakute omanikud,» selgitas Lõunakeskuse projektijuht Jaan Lott. «Näiteks leedukad proovisid kaubanduskeskuses väiksemale pinnale lubada 150 uisutajat ja siis tekkisid ummikud. Ning siis pole enam ka instruktoritel mõtet, sest nad ei pääse inimmassist läbi.» Olenevalt uisutajate rohkusest jälgib Lõunakeskuse uisuhalli jääväljakul liuglejate tegevust üks-kaks instruktorit. Nende ülesanne on ohutuse tagamine – terariistadega võib ju ikka õnnetusi juhtuda –, samuti peavad nad jälgima, et uisutajad peaksid majareeglitest kinni. Jaan Loti kinnitusel on instruktoril õigus jäält ära saata näiteks napsitanud inimesed või need, kes ei täida etteantud korraldusi. Liikumine jääväljakul saab olema ringiratast vastupäeva. Seda seepärast, et enamik inimesi on paremakäelised ning nii on neil lihtsam kurvi võtta. Kui keegi aga uisutades väikseid poognaid sisse viskama hakkab, pole samuti hullu: kedagi segamata võib seda teha. Kuidas on aga kobadega, kes uiskudel ukerdavad? Jaan Loti sõnul on nemad just eriti teretulnud. Ei, enda vigastamist pole vaja karta. Algajal on võimalik võtta uisutamistugi (nagu käimisraskustega inimeste tugiraam), kiiver või jäsemekaitsmed. Nende eest lisaraha maksma ei pea. Kui näiteks Tartu veekeskuses saavad ujujad ostetud pileti eest kas või terve päeva basseinis hullata, siis Lõunakeskuse jäähallis on asi karmim. Igal täistunnil lastakse uisutada soovijad piltlikult öeldes vile peale jääle ning 45 minuti pärast kamandatakse nad sealt minema. Veerandtund kulub jää hooldamiseks. Jaan Loti sõnul on just jää kvaliteet see, mis tagab ohutuse. «Kuid 45 minutiga saavad inimesed ikka päris hea koormuse,» arutles Lott. «Veekeskuses võid vahepeal saunas olla või niisama lebotada, jääväljakul pead pidevalt tööd tegema.» Esimene hokivõistlus Aga kas hokivõistlused tulevad? Jaan Loti sõnul on esimesed võistlused juba 14. aprillil, kui vastamisi on Eesti koondis ja Soome Porvoo linnavõistkond. Selle võistluse läbiviimiseks eraldas Tartu linnavalitsus ka 12 000 krooni. Lõunakeskus on tänu juurdeehitisele suurenenud 12 350 ruutmeetri võrra, investeeringu suurus oli umbes sada miljonit krooni. Linnavalitsus toetab jääväljakut kolme aasta jooksul kokku kolme miljoni krooniga.
Eeskiri • Uiske ja muud uisuvarustust saab laenutada. • Kuni 7-aastased lapsed pääsevad liuväljale ainult täiskasvanute saatel ja kiivriga. • Kui jäähooldusmasin alustab tööd, peavad kõik uisutajad liuväljalt viivitamatult lahkuma. • Uiskudega võib käia ainult seal, kuhu on maha pandud spetsiaalne kummist kate. • Liuväljal uisutatakse ringidena kellaosuti liikumisele vastassuunas. • Uisutajad on kohustatud enne liuväljale minekut tutvuma eeskirjaga ja sellest kinni pidama. • Uisuseanss kestab 45 minutit, seansi lõpusignaal on instruktori vile. • Uisutaja on kohustatud hoidma oma pileti alles seansi lõpuni ja nähtaval kohal seansi kestel. Soovitatav on: • kanda liuväljal kindaid, kiivrit, põlvede ja küünarnukkide kaitsmeid, • esmakordsel uisutamisel pidada nõu instruktoriga, • lasterühmadel uisutada hommikustel seanssidel juhi järelevalve all, • enne jääle minekut veenduda, et uiskude paelad on hästi kinni seotud.
|
