| |
|
 |
Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriaosakonna juhataja Tiina Agan (vasakul) tutvustab kolleegile oma valdusi. Teda kuulab Võru psühhiaatriakliiniku juhataja Kadri Jaanson.
Foto: Margus Ansu |
|
Kliinikumi psühhiaatriaosakond tegi läbi värvideküllase ravikuuri
30.03.2005 00:01
Kai Väärtnõu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriosakonda jõudis päike. Nii otseses kui
kaudses mõttes, sest põhjaliku uuenduskuuri läbinud osakond sai avarad ruumid,
aga ka hüvesid, mis patsientide elu paremaks muudavad.
Kui Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Ants Puusild oli tutvumiskäigu värvikirevalt rõõmsas psühhiaatriaosakonnas kliiniku teisel korrusel lõpetanud, tunnistas ta, et pisikene kadeduseuss on hinges: nii hea olmega osakonda teistel haiglatel pole. Samas tegi talle rõõmu kõik, alates sellest, et õdede kabinet on osakonna keskel ning sealt saab jälgimissüsteemi abil hoida pilku peal kõigil palatitel, ja lõpetades sellega, et haigete suitsuruumi ukse vahelt ei imbu suitsujuga koridori. «Nüüd on teistel haiglatel ka eeskuju, mille poole püüelda,» märkis ta. Voodikohad jäid alles Puusilla rõõmu jagasid renoveeritud osakonna töötajad, kes kiitsid avaraid ruume ja lõpuks ometi osakonda jõudnud valgust – enne istuti pimedates koridorinurkades, nüüd ulatub päike tänu osakonna uuele ruumilahendusele ka nendesse soppidesse. Psühhiaatriosakonna juhataja Tiina Agani sõnul on taasavatud osakonna suurim pluss siiski see, et palatiplokid on remondi käigus nii ümber ehitatud, et enam ei pea psühhootiliste ja mittepsühhootiliste häiretega patsiendid palateid jagama. Samuti ei saa enam ühe käe sõrmedel üles lugeda sanitaarsõlmi ja dušinurki, neid jätkub viimaks iga palati juurde. Oma pesemisvõimalused, mida osakond on kaua oodanud, on nüüd ka invaliididest patsientidel. Osakonna voodikohtade hulk remondiga ei vähenenud, neid jäi ikka alles 38. «Palateid on meil ühe- ja kolmekohalisi. Mõni haige, keda üksindus vaevab, ei tahagi ju kogu aeg omaette olla,» sõnas Agan. Põhiliselt hakkavadki kliiniku teisel korrusel ravi saama raske depressiooniga võitlevad patsiendid, aga viis voodikohta on mõeldud näiteks ka söömishäirete keskusele. Kaua tehtud kaunis Psühhiaatriakliiniku juhataja Veiko Vasar ütles, et 1987. aastal valminud kliinikuhoone polnud ehitatud kaugeltki selleks, et ka teisel korrusel saanuks ravida raskeid haigeid. Kas või näiteks maja akende kindlus jättis kõvasti soovida. Eelnenud olukorraga võrreldes on teine korrus nüüd ikka palju paremas seisus, rõõmustas Vasar. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Urmas Siigur nimetas osakonna värske ilme saamist iseloomustavaid arve: remont läks maksma 4,2 miljonit krooni, selle eest korrastati 700 ruutmeetrit kliinikut, mis teeb ühe ruutmeetri remondiks 6000 krooni. Viimase hindas Siigur heaks hinnaks, arvestades, kui põhjaliku ravikuuri psühhiaatriakliinik läbis. «Seal tehti ikka kapitaalremont, mitte ei parandatud siit-sealt paari kohta,» märkis ta. «Kaua tehtud kaunikene,» andis Siigur oma hinnangu uutele ruumidele. Ta lisas, et kuna psühhiaatriakliiniku maja jääb praeguste plaanide järgi kliinikumile veel pikkadeks-pikkadeks aastateks kasutada, plaanitakse sinna lähiaastatel veel suuri summasid suunata. Juba selle aasta sees peaksid remonditud saama ka laste
ja noorukite kinnise osakonna ruumid.
|
