| |
|
 |
Vilja vedamisega käivet üheteistkordistanud Rainer Puhk ütleb, et olgu äriplaan ükskõik kui hea, õnne peab ikka ka olema.
Foto: Margus Ansu |
|
Tartumaa väledad gasellfirmad on Eesti tipus
30.01.2006 00:01
Nils Niitra, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Mida on vaja selleks, et kõige kiiremini rikkaks saada? Lahedaid ulmelisi ideid?
Käibe nelja aastaga rohkem kui 11- ning kasumi 156-kordseks kasvatanud Viljavedaja OÜ juht Rainer Puhk päris nii ei arva. Vilja vedava Viljavedaja asutaja ja juht Rainer Puhk (27) ütleb, et kõigepealt on vaja pealehakkamist. Hea äriidee ei pea aga tulema teisest maailmast – see võib peituda esmapilgul kõige tavalisemas kohas. Puhkil oli selleks kohaks puuduv lüli viljasalve ja farmeri vahel. Eelmisel aastal teenis tema viljavedamisfirma, nüüdseks ise seesama lüli, 32 miljoni kroonise käibe juures 1,5 miljonit krooni kasumit. Sellise tulemuseni jõudmiseks oli kõigepealt vaja 2002. aastal laenata emalt ja sõpradelt 150 000 krooni kasutatud veoauto järelmaksu tasumiseks. Siis oli vaja muidugi teha kõik need aastad hommikust õhtuni kõvasti tööd. Gasellid on lihtsad Ajalehel Äripäev on tavaks igasuguseid TOP-e teha, läinud nädalal näiteks ilmus ajalehe vahel Gaselli TOP. Lihtsustatult öeldes reastab see oma käivet ja kasumit kõige kiiremini kasvatanud väikeettevõtted. Tartlaste ja tartumaalaste eneseuhkust peakski seekordse Äripäeva Gaselli TOPi juures enim kõditama see, et esiviisikust neli on Tartu maakonna firmad ja esikümnest moodustavad need poole. See kinnitab, et majanduse alfal ja oomegal ehk väikeettevõtlusel on Tartumaal hea seis. Kas Äripäeva Gaselli TOPis küütlevad Eesti Nokiat jahtivad biotehnoloogia- või infotehnoloogiafirmad? Kaugel sellest. Võtame või esiviisikusse kuuluvad Tartu ja Tartumaa firmad – esikoha saanud EBÖ Eesti valab alumiiniumdetaile, Viljavedaja OÜ veab vilja, Total Eesti tegeleb kaubandusega ning Soone farm peab lehmi ja kasvatab vilja. Kõik need ettevõtted tegutsevad kõige traditsioonilisemates ja – andku nad andeks – kõrvalolijaile igavamates majandusvaldkondades ehk metallitööstuses, transpordis, kaubanduses ja põllumajanduses. Traditsioonid maksavad Muu hulgas tulekustuteid ja mikroskoope müüva Total Eesti internetikodulehekülje amatöörlik šabloonkujundus ajaks iga endast lugupidava IT-mehe nutma. Vähe sellest, sealt saab näiteks teada, et 2004. aasta veebruaris saabub Eestisse kasutatud tuletõrjeauto. Aga pole tähtis, kas lehm on kirju või punane, peaasi, et lüpsab. Tartu Teaduspargi juhatuse esimees Toomas Noorem on ise TOPis esikohale jõudnud alumiiniumivalufirma EBÖ Eesti nõukogu liige. 2002. aastast tegutseva firma kasum oli eelmisel aastal 35 miljoni krooni suuruse käibe juures viis miljonit krooni. Noorema kinnitusel ei saa traditsioone alahinnata. «Traditsiooniline tööstus teeb kõikjal maailmas jätkuvalt põhilise osa rahast,» ütleb ta. «Uute majandusvaldkondade, näiteks biotehnoloogiasektori osa on maailma riikide majanduses marginaalne.» Noorema kinnitusel ei saa siiski tõmmata võrdusmärki traditsiooniliste majandusharude ja lihtsakoelisuse vahele – ka siin annab konkurendi ees edumaa uusimate tehnoloogiate kasutamine, olgu siis seafarmis või alumiiniumivalutsehhis. Rainer Puhki Viljavedaja kontor koosneb paarist tillukesest toast. Raske on uskuda, et sinna mahub ära üks firma, ent tõsi on see, et Viljavedaja jagab toakesi veel teisegi ettevõttega. «Hoiame halduskulusid kokku, meil on ühine sekretär ja ka raamatupidamisega tegeleb üks inimene,» selgitab Puhk. «Küsimus on selles, kuidas teha midagi võimalikult odavalt ja müüa seejuures kallilt.» Idee vedeles maas Ideed vilja vedama hakata ei saanud Puhk ilmutuselt, vaid oma eelmisest töökohast ühes põllumajandusettevõttes. «Eestis ei olnud transporti õigel ajal kuskilt võtta ja väikestele tegijatele oli hind kõrge,» räägib Puhk. «Hakkasin siis ise vaikselt teraviljaga tegelema.» Alul vahendaski Viljavedaja ka vilja müüjatelt ostjatele, ent nüüd on sel transpordikäibe kõrval väike osa. Ettevõtte stammkunded on teiste seas näiteks Kemira GrowHow, Kesko Agro, Tartu Agro, Haage Agro ja tulundusühistu Kaarli. Rainer Puhki firma kuulub siiamaani tegelikult tema emale Eha Puhkile, kes aitas poega ja pani algul oma raha ettevõtte osakapitali. Ema peale, teadagi, võib alati kindel olla. Läbi ellujäämiskursuse Veterinaari haridusega Andres Tamm, kelle abikaasa on muide tulevane Tartu maavanem Esta Tamm, alustas piimakarja kasvatamisega 1990. aastate algul ning enne kiire kasvuni jõudmist pidi tema Soone farm läbima üleminekuaja ellujäämiskursused. Alustada tuli nullist ning lüpsiku ja sõnnikuhargi käeshoidmine pole võõras ei Esta ega Andres Tammele. «Algus oli 1992. aastal, kui võtsime rendile 50 mullikat,» ütleb peremees. Arenema saigi hakata alles Euroopa Liidu ootuses, 2000. ja 2001. aastal võttis Tamm laenu ja ostis ära kaks pankrotihõngulises seisus naaberfarmi. Nüüd on tal ligi 400 lehma ja 800 hektarit maad. Loomulikult ei saa praegu alahinnata ka Euroopa Liidu toetuste osa Tamme edus. Väliselt ei viita kiirele kasvule ei vana karjalaut Meeri külas ega hoovil seisev nõukogudeaegne kombain. Tänavu ehitab Tamm siiski samasse kohta uue, nüüdisaegse külmlauda – siis saavad lehmad lõast lahti. Kõigil oma kohustusi täitvatel ja investeerivatel põllumajandustootjatel läheb praegu hästi, miks siis Tamm teistest omataolistest edukam on? «Eks ma olen omajagu riskinud ka,» ütleb ta. Gaselli TOP 1. EBÖ Eesti AS, Tartu, metallitööstus 2. Viljavedaja OÜ, Tartu, teravilja vahendus ja transport 3. Väätsa Prügila AS, Järvamaa, jäätmekäitlus 4. Total Eesti OÜ, Tartu, kaubandus 5. Soone Farm OÜ, Tartumaa, piimakarjakasvatus ja toorpiimatootmine
|
