Tänavu augustis kaitseliidu Tartu maleva pealikuna tööle asunud major Kalle Köhler (38) ei luba radikaalseid uuendusi, kuid kinnitab, et väljaõpe muutub intensiivsemaks ning rohkem tuleb sisse sõjatemaatikat.
Kalle Köhler: Eesti suudab ennast kaitsta piisavalt kaua
10. november 2014, 22:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne Tartusse tulekut juhtis Köhler kolm ja pool aastat Sakala malevat, enne seda töötas aga kaitseväe peastaabis hariduse ja väljaõppe sektsiooni ülemana. Lipnikust majoriks tõusis Viljandis sündinud Köhler vaid kolmeteistkümne aastaga, kuid ise jääb ta oma karjääriredelit hinnates tagasihoidlikuks.
«Ma ei saa küll öelda, et ma oleksin väga jõuliselt karjääri teinud,» ütleb Köhler. Ta märgib, et ükski auaste pole talle tulnud enneaegu. «Kõik on antud täpselt õigel ajal või isegi väikese viivitusega. Ja ükski auaste pole tulnud kergelt.»
Kaitseväe peastaabist Viljandisse suundumisel olid Köhleri sõnul kindlad põhjused.
«Esiteks olin enda meelest veel liiga noor, et teenida peastaabis. Teiseks tahtsin saada kogemust, mis asi on kaitseliit. Olin tolleks ajaks olnud kaitseväes 15 aastat. Aga selleks, et aru saada tervikpildist, tuleks teenida ka kaitseliidus. Vähemalt üks rotatsiooni etapp. See oli minu enda soov ja tahtmine, lisaks oli pakkumine,» meenutab Köhler.
Tallinnast lapsepõlvelinna
Viljandi oli mõnes mõttes loomulik valik, kuna linn oli tuttav. Köhler veetis Viljandis lapsepõlve ja kuigi 2011. aastal oli pakkumiste hulgas ka Tartu maleva pealiku ametikoht, otsustas ta minna Viljandisse.
«Tartu malev on ikkagi tunduvalt suurem ja tol hetkel ei tundnud ma Tartu organisatsiooni sedavõrd hästi,» lausub Köhler. «Minu eesmärk oli oma maailmapilti laiendada. Tahtsin aru saada kaitseliidu rollist riigikaitses ning soovisin õppida tundma selle sisulist poolt.»
Kuigi juhtival ametikohal töötades pole kolm ja pool aastat väga pikk aeg, otsustas Köhler tänavu kevadel, et nüüd on aeg proovida oma võimeid ka suuremas malevas. «Ütleme nii, et see polnud esialgu minu otsus. Kaitseliidu ülem andis sellest võimalusest teada, võtsin nädala mõtlemisaega ning ütlesin lõpuks, et olen nõus,» meenutab Köhler.
Köhleri töökohavahetust mõjutas kindlasti ka fakt, et tema pere on elanud kogu aeg Tartus ning pigem muutus elukorraldus nüüd lihtsamaks. «Tegelikult käisin ka varem iga päev pere juures. Sõitsin hommikul Tartust Viljandisse ja õhtul tagasi. Sellevõrra läks nüüd küll elu kergemaks, et enam ei pea iga päev kolm tundi autos istuma,» räägib major.
Tema abikaasa Helen Köhler töötab Hugo Treffneri gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Peres kasvavad 11-aastane tütar ning 9-aastane poeg.
«Otsustasime naisega juba 2002. aastal, kui ma tulin kaitseväe ühendatud õppeasutustesse, et ükskõik kus on mu järgmine teenistuskoht, pere jääb ikkagi Tartusse,» lausub Köhler.
Iga malev oma nägu
Nüüdseks on Köhler olnud Tartu maleva eesotsas ligi kolm kuud ning esimesed muljed on käes. Kahe maleva erinevusi on siiski keeruline välja tuua, sest kaitseliidu raamid ja toimimispõhimõtted on igal pool ühesugused.
Siiski on iga malev Köhleri sõnul oma nägu. «Kindlasti erinevad Sakala ja Tartu malev suuruse poolest ning suuremat malevat on keerulisem hallata,» ütleb major. Kui Tartus on praegu umbes 1500 vabatahtlikku, siis Viljandis poole vähem.
«Demograafiline seis näitab, et väiksematest kohtadest lähevad inimesed suurematesse. Tartut see probleem aga väga ei puuduta,» lausub Köhler. Näiteks 2014. aastal on Tartu malev saanud juurde 120–130 uut kaitseliitlast.
Liikmete aktiivset kasvu on Köhleri sõnul tugevalt mõjutanud ka Ukraina sündmused. «Inimesed on tulnud välja oma mugavustsoonist, sest nad näevad, et see, mis toimub, puudutab ka neid. Nad tunnevad, et peavad andma riigikaitsesse oma panuse,» nendib pealik.
Uus olukord
Uues ametis on Köhleri suurim eesmärk viia ellu arengusuundi, mis on kirjas riigikaitse uues arengukavas. Nendest suundadest tulenevalt peab Tartu malev hakkama täitma maakaitseringkonna rolli ehk juhtima kõiki Lõuna-Eesti kaitseliidu malevaid.
«Meil tuleb teatud valdkonnas üle võtta roll, mis oli varem kaitseringkondadel. Uus süsteem tuleb käivitada ja edasi arendada,» selgitab Köhler malevapealiku üldisi suundi. Samal ajal muutub elu ka maleva sees.
«Päevapealt midagi radikaalset muuta ei ole mõtet, aga kindlasti tulevad muudatused väljaõppesse. Näiteks rohkem tuleb sisse sõjatemaatikat. Ümbritsev ohupilt on peale Ukraina sündmusi hoopis teine ning seda tuleb integreerida ka väljaõppesse,» räägib major. Samuti on Tartu maleval nüüd väga konkreetsed ülesanded üksuste komplekteerimisel ja ettevalmistamisel.
Näiteks tuleval kevadel korraldatakse Eestis kõigi aegade suurim sõjaline õppus «Siil», mis toimub iga-aastase suurõppuse «Kevadtorm» asemel. Õppusele on planeeritud osalema ligi 13 000 reservväelast, kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast. Tartu malev toetab õppust üksuste formeerimisega.
Tartu maleva eesmärk on suurendada koostööd ka teiste jõustruktuuridega, näiteks päästeameti ning politsei- ja piirivalveametiga. Esimesed sammud selles suunas tegi juba Tartu maleva eelmine pealik major Janno Rosenberg, kelle ametiaja viimastel päevadel võeti Tartu kiirabilt vastu kaks vana, kuid täiesti töökorras kiirabiautot.
Muutunud kaitseliit
Köhleri sõnul on kohatu võrrelda praegust kaitseliitu üheksakümnendate algusaegadega. Samuti pole õiglane süüdistada tervet organisatsiooni kunagiste intsidentide pärast.
«Kala hakkab mädanema peast ning kui see pilt, mida me näeme, meile ei meeldi, siis tuleks vaadata peeglisse. Kaitseliit on läbilõige ühiskonnast, aga kaitseliit ei tohi olla prügikast,» lausub Köhler. Ta kinnitab, et enne iga uue liikme vastuvõtmist tehakse alati korralik taustakontroll.
Kaitseliit on Köhleri sõnul vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseorganisatsioon ning seetõttu ei tohi see muutuda liikmetele üleliia koormavaks.
«Kõigil on ju ikkagi oma pere, tööd ja kohustused. Siin peab olema tasakaal. Tuleb leida kuldne kesktee. Kaitseliidu suurim kitsaskoht on see, et väljaõppeks on antud nädalavahetused ja me ei saa kogu vaba aega inimestelt ära võtta,» sõnab Köhler.
Kõige suurem koormus langeb tema sõnul allüksuste ülematele – jaoülemad, rühmaülemad, kompaniiülemad. «Kui need mehed pole pädevad, siis ei suuda allüksus mitte midagi teha,» lausub Köhler. Ta tõdeb, et siiani on kõigil huvi ja soovi väljaõppeks jätkunud.
Ka Eesti kaitsevõimet hindab Köhler kõrgelt ning kinnitab, et võimaliku sõjalise agressiooni korral suudab riik ennast kaitsta nii kaua, kui on vaja.
«Muidugi, Eesti on väike ja naabrid on suured, aga senikaua kui meil kehtib ajateenistus, on reservarmee ja kaitseliit, ma ei näe varianti, et asi võiks teistmoodi olla. Me paneme vastu täpselt nii kaua kui vaja,» ütleb Köhler.
Kui pikaks võiks kujuneda tema Tartu maleva periood, ei taha Köhler ennustada, kuid jutust võib mõista, et kiiret enam pole. Samas tunnistab pealik, et kaadrikaitseväelase elu on juba kord selline, et kui vaja, siis tuleb minna.
«Esialgne kokkulepe on vähemalt kolm aastat. Aga me elame muutuvas maailmas ja tuleb olla paindlik,» lausub Köhler.
CV
• Sündinud 3.2.1976 Viljandis
Haridus:
• 2009–2010 Baltic Defence College Joint Command and General Staff Course
• 2009 Baltic Defence College Army Intermediate Command and Staff Course
• 2004 kaitseväe ühendatud õppeasutused, jalaväepataljoni taktika ja staabiohvitseride kursus
• 1995–1999 Eesti riigikaitse akadeemia sõjakool
• 1991–1994 Eesti spordigümnaasium
• 1983–1991 Viljandi 5. keskkool
Teenistuskäik:
• 2014– kaitseliidu Tartu maleva pealik
• 2011–2014 kaitseliidu Sakala maleva pealik
• 2010–2011 kaitseväe peastaap, personaliosakond, hariduse ja väljaõppe sektsiooni ülem
• 2009–2010 kaitseväe ühendatud õppeasutused, täiendusõppekeskuse ülem
• 2006–2009 kaitseväe ühendatud õppeasutused, õppeosakonna planeerimisjaoskonna ülem, õppeosakonna ülema asetäitja
• 2004–2006 kaitseväe ühendatud õppeasutused, õppeosakonna planeerimisjaoskonna vanemstaabiohvitser / ülema kohusetäitja
• 2002–2004 kaitseväe ühendatud õppeasutused, õppeosakonna taktika õppetooli õppejõud
• 2002 Narva-Jõesuu õppekeskus, sissikompanii rühmaülem
• 1999–2002 Tallinna reisisadama piiripunkti teenistusohvitser
• 1995–1999 riigikaitseakadeemia, kadett
• Auastmed: 2011 major, 2007 kapten, 2004 leitnant, 2001 nooremleitnant, 1998 lipnik, 1995 kadett