Ukrainlane õpetab südamega tangot

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alejandro Sasha Vicente-Grabovetsky partner oli Tartu Maarja kooli saalis demonstratsioontantsu ajal Karmen Ong.
Alejandro Sasha Vicente-Grabovetsky partner oli Tartu Maarja kooli saalis demonstratsioontantsu ajal Karmen Ong. Foto: Lauri Kulpsoo

Iga algus on raske. Sedasama lugu kirjutama asudes ei tea reporter veel praegusel silmapilgulgi, kas alustada jäähokist, nanotehnoloogiast, milongast, kognitiivsest neuroteadusest või hoopiski riistvarakiirendist.

Aga mis oleks, kui alustaks õige kehatunnetusest ... Tango, täpsemalt Argentiina tango õppimiseks esmaspäeval Tartu Maarja kooli saali kogunenud tosin noort ja noorepoolset tartlast alustasid ju samuti enese ja tantsupartneri keha liikumise tunnetamisest.

Ilma selleta ei tule kauni muusika rütmis liikumine välja. Näiteks jääks segaseks, kumma jalaga alustada, ja tulemuseks oleks koperdamine.

Kehatunnetuseta tants oleks justkui susisev lõke sajuse jaaniõhtu ajal. Argentiina tangos saab aga väljendada igaüks sisemist tormilist põlemist, kui tunnetab oma käte vahel partnerit. Kusjuures tuleb tähele panna, et partneri külge üleliia tihkelt ei klammerdu. Kahel tantsijal tuleb teineteisest puusad kenakesti lahus hoida.

Nii. Algus on tehtud, reporter saab looga edasi minna. Järgmine samm on rahvusvahelise haardega riistvarakiirendi Buildit.

Riistvarakiirendi Buildit

Buildit tegutseb Tartu teaduspargi katuse all, otsib üle maailma meeskondi, kellel on käegakatsutav tooteidee, kutsub nad siia, annab neile kuni 20 000 eurot ja üritab nad kolme kuuga saada sellisesse seisu, kuhu nad ise oma toodet ja sellega äri arendades jõuaksid umbes aastaga.

Esimesed kiirendis tegutsejad tulid tänavu kevadel ja lõpetasid augustis. Nende hulgas oli kaks bulgaarlast, kes arendasid oma uudset mängukonsooli. Ühel bulgaarlasel oli hobi kaasa võetud – umbes sada kilo jäähokivarustust. Ta oli üsna pettunud, kui keset suve sulatati Lõunakeskuses jää üles.

Teine Builditisse tulnud sats alustas septembris ja on Tartus peaaegu jõuludeni. Sealhulgas on üks meeskond, mis koosneb mehhiklasest ja ukrainlasest. Nende hobi kaalub märksa vähem kui hokimehel ja on ka palju tundelisem – Argentiina tango.

Alejandro Sasha Vicente-Grabo­vetsky on sündinud Kiievis aastal 1985. Kuus aastat hiljem kolis ta koos radioloogist ema ja programmeerijast isaga Hispaania pealinna Madridi ning aastal 2000 Hollandisse.

Sashal õnnestus vastavalt vanaisa soovile asuda õppima Cambridge’i ülikooli Suurbritannias. Ta omandas diplomi eksperimentaalpsühholoogias, mille jätkuks oli kognitiivse neuroteaduse kraad.

Doktorantuuris tulid tema ellu mehhiklasest sõber ngel Garca, koos temaga peagi Argentiina tango ning selle tantsimiseks loodud laulud ja instrumentaallood. Ta meenutas, et armus muusikasse ning kuulas tol ajal kõige suurema rõõmuga Carlos Di Sarli loomingut.

Pärast doktorantuuri lõpetamist kolis Sasha Hollandi vanimasse linna Nijmegenisse suuresti selle maine pärast. Tema hinnangul asub seal üks parimaid tangokoole kogu Euroopas: El Corte, mida juhib Eric Jø­ris­sen.

«Järeldoktorantuuri ajal hakkasin aru saama, et ma ei taha kulutada kogu elu teadustöid kirjutades ja et ma tahan rakendada oma teadmisi teisiti,» lisas Sasha.

Õige pea pärast äratundmise hetke helistas talle Cambridge’ist sõber n­gel ja tegi ettepaneku rajada kahasse ettevõte. «See oli suur risk, kuid ma olin nõus,» meenutas Sasha.

Peagi otsustasid nad kasutada riistvarakiirendi abi. Asjaajamised ja intervjuu läksid Sasha meelest üsna kehvasti ja ta oli kindel, et tuleb omal käel läbi ajada.

Kuid üllatus-üllatus – nüüd nad ongi Tartus ja üritavad valmis teha uutmoodi sisetaskut pükstele nutitelefoni tarvis. See peaks olema selline, et ei segaks istumisel ega jätaks eemalt vaatamisel inetult punnis tasku muljet.

Järgmine samm siinses loos on nanotehnoloogia. Nimelt on Mehhiko linnas Pueblas aastal 1981 sündinud ngel Garcal just selline haridus. Muide, Pueblas on peaaegu kaks miljonit elanikku.

ngel töötas Los Alamoses ühes laboris. Aastal 2004 juhtus seal laseriga õnnetus, nii et keegi kaotas ka nägemise, ja labor suleti. Noormehel hakkas igav ja ta läks tegevust otsides tantsukursustele ning õppis selgeks salsa, Argentiina tango ja mõne teisegi tantsu. Kui ta hiljem elas Cambridge’is, kus ta kohtus ka Sashaga, hakkas ta seal muu tegevuse kõrval õpetama tangot.

Nüüd on vahel harva ka Sasha seda tantsu õpetanud. Ta teeb seda nii ülekantud tähenduses südamest kui ka sõna otseses mõttes – üks esimesi harjutusi esmaspäevases tunnis oli partneri südame kohale käe panekuga tema keha tunnetamine.

Milongad ja tango-DJ

Et Argentiina tango looga edasi minna, tuleb seletada, mis on milonga. Reporteril õnnestus seda küsida esmaspäeval Tartu Maarja kooli saalis professionaalse tantsija ja koreograafi Kar­men Ongi (pildil) käest. Ta oli sõitnud Tallinnast Emajõelinna, et õpetada koos n­geli ja Sashaga Argentiina tangot algajaile ja kesktasemele jõudnuile.

Nagu selgub, on milongal mitu tähendust: see on üks vanu tantse, mis oli aluseks Argentiina tango kujunemisel, üks tantsustiil ja ka peoõhtu.

Tallinlanna pani Sashat tähele ühel Riia tangomaratoni milongal, kuhu noor mees oli kutsutud kui tango-DJ. Karmen kutsus ta tänavusele festivalile Tango Port Tallinn, mida ta ise korraldab, sai kuulda ka sellest, et Sasha ja ngel peatuvad kolm kuud Tartus, ning tegi ettepaneku korraldada ühine tangokursus.

Tango-DJ ametit peab tantsimise ja tantsuõpetamise kõrval ka Karmen, kellel on nii palju salvestatud tangolugusid, et need täidavad arvuti välisketta ja jääb üle arvutissegi.

Kuid Sasha kollektsioonis on veel rohkem tangolaule ja pillilugusid – umbes 12 000, millest ta sagedamini kasutab 3000. Tänavu on ta kutsutud enam kui 20 milongale mitmes riigis. Nende lugude hulgas, mida Sasha pani mängima esmaspäeval Maarja kooli saalis, kõlas ka tema erilise lemmiku Rodolfo Biagi orkestri salvestisi.

Ainuke tangoõpetaja Tartus

Tartus on aastaid tegutsenud põhiliselt üksainus Argentiina tango õpetaja – Ingrid Ojala. Ta ütles, et teeb seda juba aastast 1999 ning vahele on jäänud vaid lapsepuhkuse aeg. Praegu käib tema juures algajaid ja edasijõudnuid ühtekokku 15 paari.

Mõni neist oli ka esmaspäeval Kar­meni, Sasha ja ngeli kursuse esimeses tunnis, teiste edasijõudnute hulgas üks paar Otepäält – Aivo ja Marika Pui­dak.

«Kui sa oled ükskord selle esimese tangosammu ära astunud, ega sa sellest enam välja ei saa,» ütles mees.

«Nagu öeldakse: seitsmel juhul kaheksast võtab ta su elu üle,» lisas naine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles