Hiidherbaarium täienes uue annetuse võrra

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elise Laas (pärast abiellumist Muuga) noppis õitsva ubalehe 90 aastat tagasi Pangodi vallas Etsaste külas.
Elise Laas (pärast abiellumist Muuga) noppis õitsva ubalehe 90 aastat tagasi Pangodi vallas Etsaste külas. Foto: Toomas Kukk

Eesti maaülikooli herbaarium sai äsja kardioloog Eevi Maiste annetusena tema isa August Muuga umbes 300 herbaarlehest koosneva taimekogu, mida kinkima ajendas Tartu Postimehes ilmunud uudislugu.

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis on maailma suurim Eestist kogutud taimede herbaarium. Hiidherbaariumi vanemkuraator botaanik Toomas Kukk selgitas, et August Muuga (1902–1992) oli maa-ülikooli eelkäijana tegutsenud Eesti põllumajanduse akadeemia põllumajandusloomade söötmise kateedri kauane juhataja.

Ta õppis Tartu ülikoolis agronoomiat 1922–1929 ja kaitses magistrikraadi 1932, mis kinnitati kandidaadikraadiks 1946. Tema teadustööd käsitlevad põllumajandusloomade söötmist ja veisekasvatust.

Kogu kolm osa

Herbaarium koosneb vanemkuraator Toomas Kuke sõnul kolmest osast.

Ühe osa (umbes 140 herbaarlehte) moodustavad August Muuga poolt tema tudengiaastail 1923–1925 herbariseeritud taimed. Need on kogutud peamiselt Tartu- ja Pärnumaalt, natuke ka 1924. aastal Soomest.

Teise osa (umbes 120) moodustab tema abikaasa Elise Muuga (sündinud Laas) herbaarium, mille ta on kogunud üliõpilasena aastail 1923 ja 1924 põhiliselt Tartumaalt.

Kolmanda osa on August Muuga kogunud aastal 1947 Tartu ümbrusest. «Neil 50 herbaarlehel on peamiselt kõrrelised ja tarnad ning taimedele on lisatud ka kirjeldusi söödavuse ja söödaväärtuste kohta,» lisas Toomas Kukk.

Herbaarium on vanemkuraatori sõnul üldiselt hästi säilinud, enamik herbaarlehti on leiuandmetega.

«Kuigi herbaarium sisaldab enamasti tavalisi taimi, suurendavad varasemal perioodil kogutud herbaariumi väärtust herbaarlehtedele märgitud rahvapärased nimetused,» lisas Toomas Kukk. «Mitmedki kogutud liigid on aga praeguseks ajaks muutunud haruldaseks, näiteks rukkiluste, äiatar ning kultuurtaimedest harilik lina.»

Ema ja isaga kaasas

Südamearst Eevi Maiste ütles, et mäletab, kuidas ta lapsena käis vanematega kaasas Emajõe luhal taimi kogumas.

Isa ja ema kogutud herbaariumi kinkimise mõtte sai ta Tartu Postimehes ilmunud artiklist (Raimu Hanson, «Herbaarium täienes sõjaeelsete taimedega», 30. september 2014). Ta lisas, et nüüd, kui seni kodus hoitud kollektsioon on maaülikooli herbaariumis, on üliõpilastel ja teistel asjahuvilistel võimalik seda kasutada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles