Prokurör: tulistamises kahtlustatav põhjendas oma tegu õpetaja rangusega

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene. Foto: Risto Mets

Kriminaalpolitseinikel õnnestus eile õhtul haiglas ja kaitsja juuresolekul üle kuulata Viljandi koolitulistamises kahtlustatav noormees. Umbes paar tundi väldanud vestluses märkis noormees, et saksa keele õpetaja oli tema suhtes liiga range.

Tulistamise ja õpetaja tapmise uurimiseks alustatud kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kelle sõnutsi tunnistas kahtlusalune end ülekuulamisel süüdi. Teo motiivina nimetas ta asjaolu, et konkreetne õpetaja oli tema suhtes liiga range.

Küsimusele, milline oli noormehe õppeedukus saksa keeles ja millised hinded, vastas prokurör, et esialgu uurijail seda informatsiooni veel ei ole. Küll aga koostatakse tema isikuprofiil, kus muu hulgas kaardistatakse nii tema suhtlus koolis kui ka väljaspool seda. Samuti püütakse leida tõendeid, kas poisil oli õpetajaga ka varem konflikte või mitte. Tulistamisele samal päeval mingit konflikti ega sõnavahetust ei eelnenud, kinnitas prokurör.

Seegi on praeguseks selge, et noormees tulistas õpetaja suunas kõik revolvri Rossi 851 trumlisse mahtuvad kuus padrunit ning laadis relva seejärel uuesti. Taas laetud relvaga ta aga enam ei tulistanud. Mitu kuuli ohvrit tabas, selgub ekspertiisi käigus.

Konkreetne revolvri mudel maksab relvakauplustes erinevatel andmetel 300–400 USA dollarit (235–325 eurot).

Relva sai noormees kätte väidetavalt lukustatud relvakapist. Võti oli esialgse versiooni kohaselt peidetud. Ta otsis seda ja leidis, märkis prokurör. Revolver kuulub poisi isale ja see on tema ainus tulirelv.

Et kahtlustatav viibib haiglaravil ning arstide hinnangul vajab ta arstiabi, ei esitanud prokurör esialgu taotlust tema vahistamiseks. Kui noormehe seisund paraneb, tõuseb vahistamise küsimus uuesti päevakorrale. «Ühel või teisel moel jõuab kriminaalasi igal juhul kohtusse,» kinnitas Hänilene. Isegi kui eksperdid ütlevad, et kuriteo eest karistust kanda pole võimalik, otsustab siiski kohus noormehe saatuse, muu hulgas ka ravivajaduse.

Copy
Tagasi üles