Keegi just praegu sobrab teie Facebooki postitustes

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters / Scanpix

Just praegu otsib Facebookis keegi teie sadadest FB-sõpradest endale kurjal eesmärgil teie kohta infot. Sest vahest olete klõpsanud kellegi endale sõbraks tema postitustest kujunenud pildi järgi, mille loomisel on ta varjanud oma tõelist olemust?

Kas on võimalik jätta endast oma FB postituste, kommentaaride ja klikkidega teistsugune mulje? Huvitav, mida ütlevad teadlased selle kohta? Aga vahest ei paku FB teadusele üldse huvi ...

Nagu selgub, on noore ameeriklase Mark Zuckerbergi ja tema õpingukaaslaste poolt veebruaris kümme aastat tagasi meisterdatud suhtlusvõrgustik teaduse üha süvenev allikas. Jätab ju sinna aina rikkalikumat materjali enda kohta 1,32 miljardit regulaarset kasutajat.

Isiksuse hindamine

Isiksusepsühholoogidel on tõsine huvi selle vastu, kas ja kuidas väljenduvad tegelikus elus isiksuse seadumused ehk inimese suhteliselt püsivad kalduvused sarnastes olukordades kindlal viisil tunda, mõelda ja käituda. Isiksusepsühholoogide tähelepanu orbiiti on tõusnud ka inimeste käitumine sotsiaalvõrgustikes.

«Nii on selgunud, et isegi täiesti võõraste inimeste isiksuse seadumusi on võimalik üsna täpselt selle põhjal hinnata, kuidas nad Facebookis käituvad – mida ja kui palju nad postitavad või kommenteerivad, mis neile meeldib, kui palju on neil Face­boo­kis sõpru jne,» selgitas Eesti teaduste akadeemia uurija-professor Anu Realo.

Isiksuse seadumused on tema sõnul ajas üsna püsivad ning neid on väga keeruline muuta. «Seega saab rääkida pigem ikka sellest, kas ja kuivõrd mõjutavad inimese isiksuse seadumused seda, kas inimene üldse Facebooki kasutab ning mida täpsemalt ta seal teeb,» lisas ta.

Nii näiteks on leitud, et ekstravertidel – inimestel, kellel on ülekaalus positiivsed emotsioonid, kes on seltskondlikud ja armastavad teistega suhelda – on ka FBs rohkem sõpru, nad postitavad FBsse pilte, millel nad on pigem koos oma sõpradega kui üksinda, ning nende postitused on üldiselt rõõmsamas võtmes. «Nad reageerivad harvem teiste postitustele, kuid teevad ise samal ajal sagedamini poliitilise ja päevakajalise sisuga postitusi,» lisas professor Anu Realo.

Kui kerge või keeruline on inimesel ennast FBs postituste, kommentaaride ja laikimistega esitleda teistsuguse isiksusena, kui ta on tegelikult?

«Isiksusepsühholoogid on tõepoolest ka seda uurinud, kas inimeste käitumine ja tegutsemine Face­bookis vastab nende tegelikele isiksuse seadumustele, ning üldiselt on leitud, et inimesed ei püüa ennast Facebookis sugugi teistsuguse või ideaalsema inimesena näidata,» vastas professor.

Ta on aga ka arvamusel, et kui keegi seda äärmiselt vajalikuks peab, võib ta endale kindlasti ka tegelikkusest erineva virtuaalse identiteedi luua, kuid enamik inimesi sellega vaeva ei näe.

Facebook meediauuringutes

Et ka teised teadused tunnevad üha kasvavat huvi Facebooki vastu, kinnitas Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute nooremteadur Maria Murumaa-Mengel.

Tema instituudis on FBd uuritud väga mitmest aspektist. «Meie digitaalne arhiiv DSpace näitab, et märksõna Facebook annab praegu sotsiaal- ja haridusteaduskonna töödest otsides 114 tulemust,» selgitas ta.

Uuritud on näiteks noorte käitumist FBs, veebikeskkonna ajakirjanduslikke funktsioone, FB rolli tänapäeva hariduses, perekonna- ja tööelus, turunduskampaaniaid sotsiaalmeedias, kommunikatsiooni mitme eri nurga alt. Igal aastal korraldatakse mitu FBga seonduvat uuringut.

Kas inimene saab ennast Face­bookis esitleda teistsuguste omadustega isiksusena, kui ta on tegelikult? «Süsteemselt lähenedes kindlasti. Ja teatud määral esitavad pea kõik inimesed sotsiaalmeedias ideaalset mina, kedagi, kes on pisut parem kui tegelikkuses,» vastas nooremteadur.

Ehkki internetis on Murumaa-Mengeli sõnul põhimõtteliselt võimalik olla kes iganes, liigub praegune veeb siiski selles suunas, et eelistatud on igal pool ühe identiteedi kasutamine.

Värbamine teenindajaks

Tartu ülikooli majandusteaduskonna ettevõttemajanduse instituudis kaitses aastal 2012 oma bakalaureusetöö personali värbamise ja valiku meetoditest Rimi Eesti Foodi klienditeenindajate näitel Triin Asi.

«Kuna inimesed postitavad tänapäeval enda kohta erinevat infot, pilte ja videoid ning teatud portaalides on võimalik ka kommenteerida ning erinevaid interneti lehekülgi ja mõtteid jagada, siis on võimalik vastava inimese kohta palju teada saada,» märgib ta.

Värbamisspetsialistid saavad infot kandidaatide kohta otsida ka sotsiaalse võrgustiku veebilehekülgedelt, nagu Facebook, Twitter ja LinkedIn. «Rimi Eesti Food AS seda võimalust praegu ei kasuta,» lisab Asi.

Nii oli see töö kirjutamise ajal aastal 2012. Praegu on juba aasta 2014. Hea lugeja, kas olete kindel, et kui te esitaksite mõnele supermarketile või tegelikult ükskõik kuhu avalduse tööle asuda, ei kammi personaliosakond teie kohta läbi internetti, sealhulgas Facebooki?

Võibolla tunnevad teie vastu huvi ka salaorganisatsioonid? Kontrollimata andmetel on KGB mantlipärija Venemaal (või oli see hoopiski ameeriklaste salaluure?) kahetsenud, et neil ei olnud omal ajal võtta sellist asja nagu Facebook. See annab ju inimesest üksikasjaliku ja tõele vastava pildi, nagu on tõestanud teadlasedki.

Kõige sellega haakuvalt tegi siinse artikli kirjutaja vaatluse nelja aktiivse FB kasutaja oktoobrikuistes postitustes.

Panin tähele, et nende kohta üldsuses levinud pilt ei erine peaaegu üldse sellest, mida saab välja lugeda nende FB tegevusest.

Ma olen nende FB-sõber ja nad andsid sellise vaatluse tegemiseks loa. Minul ei olnud nende suhtes halbu kavatsusi.

Ma ei saa aga sugugi kindel olla, ega keegi tundmatu mees või naine sobra minu teadmata praegu minu postitustes ja plaanitse midagi koledat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles