Tudeng juhendab õpilase uurimust

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu tervishoiukõrgkooli üliõpilane Juliana Baranova (vasakul) ja Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Meriliin Kade saavad kokku iga paari nädala tagant, et läbi arutada, kas Meriliini kõik vahepealsed eesmärgid uurimistöö tegemisel on täidetud.
Tartu tervishoiukõrgkooli üliõpilane Juliana Baranova (vasakul) ja Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Meriliin Kade saavad kokku iga paari nädala tagant, et läbi arutada, kas Meriliini kõik vahepealsed eesmärgid uurimistöö tegemisel on täidetud. Foto: Kristjan Teedema

Üheteistkümnenda klassi õpilane Meriliin Kade murdis juba kevadel pead selle üle, millist teemat oma uurimistööks valida. Ta teadis, et kui jätta otsustamine sügiseks, võib talle vajalik aineõpetaja juhendamistega juba ülearu koormatud olla.

Jaan Poska gümnaasiumis õppiv Merilin Kade meenutas, et kui ta kümnenda klassi bioloogiapraktikumide ajal sattus Oomicumi laboritesse, märkas ta, et kõik meditsiiniga seotu tundub talle väga põnev.

Näiteks on ta tähele pannud, et paljud inimesed räägivad glu­teenist ehk teraviljavalgust. Küll on keegi, kes on glu­tee­nivabal dieedil, või siis on keegi, kes ei tohi üldse gluteeni tarbida.

«Nii ma valisin oma uurimistöö teemaks gluteeni­talu­matuse,» rääkis Meriliin Ka­de. «Kui ma selle sooviga bioloogiaõpetaja Lauri Mällo juurde läksin, ütles tema, et võib-olla saan ma hakata koostööd tegema hoopis koolivälise juhendajaga.»

Nii läkski. Meriliin Kade gluteeniteemalist uurimistööd juhendab Tartu tervishoiukõrgkooli kolmanda kursuse üliõpilane Juliana Baranova.

Kokku on neid viinud algatus «Teadmiste värav», mille eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust töötada koos akadeemilise juhendajaga.

Esimene sügis

Ahhaa hariduskoostöö juht Matti Orav selgitas, et eks sellist koostööd ole koolid varemgi teinud, kui mõelda näiteks Tartu ülikooli teaduskooli või sihtasutuse Eesti Teadusagentuur peale.

«Meie eesmärk «Teadmiste väravaga» seoses on aga see, et püüame luua ühtse üle-eestilise mudeli, kus kõik asjadest ühtemoodi aru saaksid,» rääkis Matti Orav. «Et kui ühtedel on huvi pakkuda oma kraadiõppe tudengeile juhendamiskogemust ning teistel isu leida uusi uurimisteemasid ja kooliväliseid juhendajaid, siis need inimesed üksteist üles leiaksid.»

Juliana Baranova õpib tervishoiukõrgkoolis bioanalüütiku erialal ning tahab õpinguid jätkata ülikooli magistriõppes.

Ta ütleb, et teda on alati huvitanud toitumine, toidulisandid ja mitmesugused dieedid ning kui tervishoiukõrgkooli turundusspetsialist Ruth Pihle tuli ühel päeval tema juurde rääkima «Teadmiste väravast», küsides, ega Juliana sooviks juhendada üht õpilast, keda huvitab samuti toitumine, oli ta kohe nõus.

Juliana Baranoval endal on kasud sees, kuna ta saab niisuguse juhendamistöö eest kuus ainepunkti, aga mitte punktide pärast ei olnud ta päri.

«Esiteks on gluteeniteema põnev ning teiseks – mul on väga hea võimalus teha kellegagi koostööd ning tunda end juhendaja rollis,» leidis ta. Esimene ülesanne, mille Juliana Baranova oma juhendatavale andis, oli kirjutada retsensioon mõne teise õpilase uurimistöö kohta.

«Kui ta retsenseerib kedagi teist, siis oskab ta neid vigu, mida märkab, oma töös ennetada,» rääkis ta. «Ka peavad tal uurimistööle esitatavad nõudmised endal kõik hästi selged olema.»

Töö kahe grupiga

Õpilase Meriliin Kade plaan on selline, et ta koostab menüü, mis on vaba teraviljatoodetest, kuid on ometi tasakaalus ja tervislik ning sobiva ka­lor­susega. Seejärel leiab ta inimesed kahte uurimisrühma, kus ühes on terved ja teises glu­tee­nitalumatusega inimesed, ning küsitleb neid enne ja pärast dieeti.

«Üldteada on, et glu­teeni­vaba dieet parandab ka tervete inimeste enesetunnet ja annab juurde energiat. Ning loomulikult on siis, kui kõik leiva- ja saiatooted menüüst kõrvale jätta, kergem kaalu langetada,» selgitas Baranova. «Minu eesmärk ei ole juhendamisel midagi uut ja suurt avastada, vaid anda õpilasele võimalus saada tuttavaks tööprotsessi endaga. Ja et ta oskaks ka kirjandusega töötada ning suudaks oma töö ise valmis kirjutada omaenda teadmiste põhiselt, mitte copy-paste meetodil.»

Jaan Poska gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo lisas, et eks ta ole koolis varemgi püüdnud leida kaasjuhendamise võimalusi. «Varem on mul tulnud otsida juhendajaid tutvuste kaudu, nüüd on asi lihtsam, ja ka kraadiõppuril on motivatsioon olemas,» rääkis ta.

Mällo sõnul on pluss seegi, et koolis ei saa ka kunagi teha niisuguseid töid, nagu kõrgkoo­lide laborid ja kraadiõppuri teadmistepagas võimaldavad. «Nii saame me oma õpilasi suunata palju huvitavamate ja tulemuslikumate tööde juurde,» sõnas ta.

Bioloogiaõpetajal Lauri Mäl­lol endal on tänavu juhendada 11 õpilase uurimistööd.


«Teadmiste värav»

• Ahhaa keskuse algatus toetamaks koostööd ülikoolide ja üldhariduskoolide vahel.

• Õpetajad saavad leida juhendajaid oma õpilastele ning juhendajad õpetajaid, kelle õpilasi juhendada.

• Tee «Teadmiste värava» juurde leiab infoportaalist «Tagasi kooli».

• Sel sügisel on sõlmitud paarkümmend kokkulepet, kus Tartu ülikooli, tervishoiukõrgkooli ja maaülikooli üliõpilased juhendavad  Jaan Poska, Hugo Treffneri, Annelinna, Kristjan Jaak Petersoni, Tammelinna ja Miina Härma gümnaasiumi ning Raatuse ja Kivilinna kooli õpilaste uurimistöid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles