Kaitseliit ehitab Jõgeval uut maja

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere osutab  kaitseliidu uue staabi- ja tagalahooneehitusplatsile Aia tänava ääres.
Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere osutab kaitseliidu uue staabi- ja tagalahooneehitusplatsile Aia tänava ääres. Foto: Kristjan Teedema

Jõgeval Aia tänava ääres tuletõrjedepoo kõrval kunagisel õppesõiduplatsil kerkivad kivist müürid ja terasest konstruktsioonid. Uue suve alguseks valmivasse ja ligi kolm miljonit eurot maksvasse majja kolib kaitseliidu kohalik malev.

Praegustest Jõgeva linnale kuuluvatest üüriruumidest, mis asuvad samuti Aia tänaval, aga kesklinnas, tahab kaitseliit välja kolida võimalikult kiiresti.

Linnaga sõlmitud leping pole kindlasti kahjulik ja see on odavam, kui ehitada uut maja, märkis malevapealik Mati Kuusvere. Samas pole praeguses hoones enam võimalik tagada nõuetekohaseid töö- ja varustuse hoiutingimusi.

Lasketiir ja töökoda

Kui teistes Eesti piirkondades malevahooneid pigem remonditakse, siis Jõgeva mundrikandjad saavad päris uue maja. Praegu on maleva käsutuses omaaegse sõjakomissariaadi räsitud välimusega hoone, milles ruumi veidi alla 700 ruutmeetri.

Tuleva aasta juunikuuks valmivas kahekorruselises hoones on koos ladudega põrandapinna ruutmeetreid enam kui 2500. Raha ehituseks tuleb riigieelarvest.

Uue maja ehituse tingis ühelt poolt see, et senist asupaika on väga keerukas muuta nõuetele vastavaks. Nii on näiteks relvaruumile ette nähtud hulk tingimusi, kuni seina paksuseni välja. Samuti on vaja parandada varustuse hoidmise kliimatingimusi. «Niiskuse käes ei saa varustust hoida,» märkis Kuusvere.

Maleva veelgi suurem mure on aga ruumipuudus. Vabatahtlikel ning noorkotkastel ja kodutütardel pole praeguses majas kooskäimiskohta.

Uute võimalustena saavad kaitseliitlased enda käsutusse tehnika ja varustuse remondi töökoja ning tuleb ka 50-meetrine siselasketiir.

Mõlemal nõukogude ajal ehitatud Jõgeva koolihoonel oli varem lasketiir, kuid need ruumid on juba ammu saanud endale teise otstarbe ning siselasketiiru pole enam tervel Jõgevamaal.

Lähim laskmiskoht asub Puurmani vallas Utsalis ja seda kasutatakse nädalalõppudel väga aktiivselt.

Laskeharjutused on tähtsad, sest kui riigikaitsja ei oska püssi käsitseda, ei võta teda tõsiselt ka ükski vastane, leidis Kuusvere. Et Utsali võimalused on Alam-Pedja looduskaitseala tõttu piiratud, kaalutakse maakonda ehitada ka 600 meetri pikkune välilasketiir, millel oleks kilomeetrilaiune ja 2,5 kilomeetrit pikk ohuala. Kuhu sellist objekti saaks rajada, seda alles uuritakse.

Müüa ei plaanita

Mida kaitseliidust tühjaks jääva majaga teha, on Jõgeval arutatud juba mõnda aega.

Linnapea Aare Olgo märkis, et müüma linn hoonet ei kiirusta, sest see asub väga heas kohas kultuurimaja kõrval. Arvestades, et kultuurimajas käib väga aktiivne tegevus, võiks kaitseliidu kasutataval hoonel olla avalik funktsioon, leidis Olgo. Arutelud maja tuleviku üle seisavad volikogus ees.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles