Hoidjatädi ja lasteaia saab sama hinnaga

Kui Tartu linn võttis sel suvel vastu otsuse, et kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt, tähendas see linna lasteaedades käivate laste vanematele hüppelist hinnatõusu, seniselt 39-euroselt kohatasult 53.25 euro peale, ning tulevast jaanuarist küünib hind koos alampalga tõusuga lausa 58.50 euroni.

Eralasteaedade ja -hoidude teenuseid kasutavatele lapsevanematele oli hindade ühtlustamine rõõmu-uudis, sest käärid linna ja eraettevõtja teenuse hinna vahel võisid olla mitmekordsed.

«Meile tähendas see ainult rõõmu. Sellist lahendust ei oleks osanud oodatagi,» rääkis kohatasu ühtlustamisest tartlanna Liisa Mälk, kelle kaks last käivad eralasteaias seetõttu, et linnal polnud neile lasteaiakohta pakkuda.

Tema esimene laps sattus Puhhi eralasteaeda, kuna seal juhtus olema vaba koht. Kui ka väikevennal oli aeg hakata lasteaias käima ja linn talle kohta ei pakkunud, otsustas Mälk jätta mõlemad lapsed eralasteaeda, ehkki tütrele olnuks selleks ajaks juba ka koht munitsipaallasteaias.

«Teise lapsega oli teadmine, et ei taha kindlasti hakata tüdrukut mujale harjutama, ja ma ei tahtnud, et nad erinevates lasteaedades käivad,» lisas ta.

Mälk nägi, kuidas eralasteaed oli kõrge kohatasu tõttu paljudele vaid ooteplatvormiks linnalt märkimisväärselt odavama koha saamiseni, mis põhjustas pideva laste vahetumise. «Mingi periood oli selline, et kõik lapse sõbrad läksid ära ja tekkis tunne, et äkki peaks ise ka ikkagi ta linna lasteaeda panema. Aga valisin variandi, et talle turvalises keskkonnas tulevad ümber uued sõbrad,» rääkis ta.

Mälk ei näe ka mingit vahet teenuse sisus. Nii era- kui munitsipaallasteaiad peavad samadel alustel täitma õppekava ning mõlemale kehtivad võrdsed nõuded ruumidele ja personalile. Pigem toob Mälk eralasteaia plussina välja väiksemad rühmad, individuaalsema lähenemise ja seega lastele turvalisema keskkonna.

Korterist suure hoiuni

Peale lasteaedade tegutsevad Tartus ka lastehoiud. Seni vaid eraettevõtjate loodud, ent tänavu sügisest on ka Tartu linn asunud hoogsalt lastehoide rajama. Siin on teenuse sisus juba suuremad erinevused.

Nimelt ei pea lastehoiud täitma riiklikku õppekava, nagu tehakse lasteaia sõimerühmas. Samuti on nõuded hoiuruumidele ja personalile tunduvalt leebemad. Kui lasteaiaõpetajal peab olema vastav kõrgharidus, siis lastehoius piisab lapsehoidja kutsetunnistusest.

Samuti on lastehoiud väga erineva suurusega: ühe nimetuse alla lähevad nii paari last oma kodus hoidvad tädid kui suuremad, spetsiaalselt lastehoiuks kohandatud ruumides tegutsevad asutused, mis võivad sisuliselt järgida sama õppekava, mis lastesõimed.

Siin ongi linn seadnud tingimuse, et toetab rahaliselt neid hoide, mis viivad läbi last arendavaid tegevusi, sealhulgas ka liikumis- ja muusikategevusi vähemalt kaks tundi nädalas.

Senisest kopsakam toetus seab linna ka küsimuse ette, milline on erahoidude teenuse kvaliteet.

Tartu linna haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe tõdes, et kuna linnal on erahoidudega rahastamissuhe, oleks tal ka õigus kontrollida teenuse sisu.

Seni on kontroll käinud vaid vanemate üksikute kaebuste peale, samas ei poolda Kreegimäe ka hoidude lauskontrollimist.

Ehkki keegi ei solguta kergekäeliselt oma last ühest hoiust teise, on üks indikaator hoiu kvaliteedist lapsevanemate endi käitumine: kui tingimused on ikka täiesti ebasobivad, pannakse laps mujale.

Nii on ka linnal osalt kindlus, et erategijatele makstav toetus läheks õigesse kohta. «Kõik sõltub ju sellest, et kui lapsi on, siis saad raha, kui lapsi ei ole, siis ei saa,» näitlikustas Kreegimäe.

Tugevam seire

Eralastehoiu loomisel tuleb taotleda maavalitsuselt tegevusluba ning kui selleks vajalikud tingimused on täidetud, ei ole ei linnal ega maavalitsusel kohustust neid rohkem kontrollida.

Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Annely Võsaste tõdes, et ka nende järelevalvet tegevad ametnikud on linna hoide seni väisanud vaid üksikutel kordadel lapsevanemate signaalide peale. Kuid uuest aastast on neil plaanis erahoidude tegevus teravama luubi alla võtta, eesmärgiga olla pigem nõuandjaks.

Kuna seni ei ole hoidude kohta sisulist seiret tehtud, ei saa Võsaste ka millegi põhjal öelda, et erahoidude kvaliteet oleks praegu väga halb või suurepärane.

Küll aga on ta seda meelt, et lapsehoidjakoolituse läbinud inimesed suudavad alla kolmeaastastele lastele pakkuda samade oskuste arendamist, mida kõrgharitud õpetajad lastesõimes riikliku õppekava täitmiseks teevad – selles vanuses on oluline enese teenindamise ja sotsiaalsete oskuste kujundamine.

Tõsi, nentis Võsaste, väiksemas lastehoius jäävad lapsed vähem haigeks ja seega on seal lapsele vähem ohutegureid. «Aga tegelikult oleneb kõik inimesest, kellega laps sobitub ja kellega vanem tunneb usaldusväärset koostööd,» rääkis ta hoide ja lasteaedu võrreldes. «Ka tavalasteaias juhtub ju, et lapsed lihtsalt ei sobi õpetajaga kokku.»

Suured ootused

Järgmine teema on Võsaste sõnul aga see, mida lapsevanemad üldse lasteasutuselt ootavad ja kas see peabki kõigile nende ootustele vastama.

«Vanematel on ebanormaalselt suured ootused,» tõdes Võsaste. Ta lisas, et lasteaiaõpetajad peavad vanemate harimisel tegema pidevat tööd, selgitades, mis üldse on koolieelse lasteasutuse ülesanne.

Nii võib olla ka levinud arusaam, et eralasteaias õpivad lapsed justkui rohkem kui linna omas. Võsaste sellega täitsa päri ei ole. Ta lisas, et küll aga võib olla eralasteaias õpetajate häälestus ja meeskonnatöö kohati motiveeritum.

Riho Raave on seda meelt, et ka linna enda lasteaiad ei seisa võrdse pulga peal. Kuigi kõik täidavad riiklikku õppekava, on lasteaedades pakutava vahel siiski erinevused.

«Mis mulle praeguses olukorras meeldib: kui hind on võrdne, siis ei mängigi enam rolli rahakott, vaid mängib rolli see, kes suudab pakkuda paremat teenust,» rääkis Raave. «Konkurents lähebki tihedamaks ja siin tuleb ka linna lasteaedadel pingutada. Ei ole enam vana situatsioon, et andke ainult lapsi ja küll kõik meile tulevad.»

See, et linn on asunud jõuliselt enda lastehoide rajama, on teinud aga ärevaks erahoidude pidajad ja juba on nad pöördunud linna poole sooviga kutsuda kokku ümarlaud, et arutada olukorda, kus Tartu linn kutsub nende juures käivaid lapsi enda hoidudesse.

Kaspar Kreegimäe selgitas, et kuna needsamad vanemad, kelle lapsed on praegu erahoidudes, on teinud ka linnale avalduse lasteaiakoha saamiseks, on omavalitsus kohustatud teavitama vanemaid koha olemasolust. Tõsi, nad on teinud avalduse sooviga saada kohta lasteaias, mitte linna hoius.

«Aga vanemale jääb siiski vaba valik ja kui ta seda (linna pakutud – toim) kohta vastu ei võta, ei juhtu temaga mitte midagi,» lisas Kreegimäe.

Maksuamet näeb vahet

Küll aga on ilmnenud lapsevanema jaoks üks oluline vahe lasteaia- või hoiukoha kasutamisel. Nimelt, kuna lasteaed tegutseb riikliku õppekava alusel, saab kohatasu esitada maksuametile koolituskuluna, mis arvestatakse tuludeklaratsiooni esitamisel maksustatavast tulust maha. Lastehoid õppekava täitma ei pea ja seega ei ole hoiu kohatasu koolituskulu.

Riho Raave sõnul on Tartu linnal küll maksuametiga kokkulepe, et kui linn esitab munitsipaalhoidude kohta tõendi, et neis sisuliselt siiski täidetakse õppekava, arvestab amet seda koolituskuluna. Erahoidude puhul seda aga teha ei saa.
------------------------------------------

Arvamus

Milline on eralasteaia ja munitsipaallasteaia erinevus?

Ülle Kurvits

Puhhi eralasteaia direktor

Üks erinevus ongi see, et me oleme väike ja kodune lasteaed. Kuna meil on ainult kaks rühma, siis kõik tunnevad kõiki.

Me teeme tööd täpselt nii nagu tavalasteaias: meil käivad lasteteatrid, töötavad huviringid, on korralik kooliks ettevalmistus, lisaks teen ise kord nädalas eelkooli. Laste elu saab huvitavamaks teha ka eralasteaed, kirjutades kõiksugu projekte. Meil on tänu keskkonnainvesteeringute keskuse projektitoetusele õuesõppeklass ja käime tasuta väljasõitudel.

Meil käib väljastpoolt muusikaõpetaja ning oma õpetajad korraldavad liikumiskasvatust. Igal kevadel vaatab logopeed lapsed üle ning annab õpetajatele nõu ja vanematele kirjaliku selgituse lapse keelelisest arengust. Laps saab ka eralasteaiast igati korraliku alushariduse.

Meil ei ole õpetajatel palgavahet, oleme püüdnud teha nii, et meie õpetajad on täpselt samaväärsed munitsipaallasteaia õpetajatega. Meil on püsiv kaader ja kõik kõrgharidusega õpetajad.