Emajõe kaldad saavad uue piirde ning ristmikud ehitatakse rattureile ja lapsevankri lükkajaile mugavamaks. Tartu kaasava eelarve protsess on selleks aastaks jõudnud lõpusirgele. Otsuse peab 2015. aasta eelarve vastuvõtmise käigus kinnitama veel volikogu.
Kaasavat eelarvet katsetas Tartu linnavalitsus teist aastat. Selgi aastal võib öelda katsetas, sest ilmselt võtab veel päris mitu aastat aega, kuni protsess paika loksub ja leitakse Tartule kõige sobivam tee.
Kui vaadata tänavuse kaasava eelarve tulemusi ja võrrelda neid eelmise aastaga, tundub esmapilgul, et rahuloluks pole eriti põhjust. Ootasime suuremat osavõttu, sest tartlased on ju ikka olnud aktiivsed oma arvamust avaldama.
Eelmisel aastal osales hääletusel 2645 tartlast, sel aastal aga 1938. Küll oli igal hääletajal võimalus anda kuni kolm häält ja häältesaagiks kogunes 4029 häält. Ent kui toimunut analüüsida ja vaadata arvude taha, siis ehk polegi põhjust pettunud olla.
Vähem hääletajaid, sisukam tulemus
Miks siis oli hääletajaid nii vähe? Ilmselt ei ole siin ühte ja ainust õiget vastust, mängus on mitu tegurit.
Üks peamisi põhjusi võib olla otsus mitte näidata hääletuse ajal reaalajas tulemusi. See otsus sai vastu võetud eelmise aasta kogemuse põhjal.
Siis tekitas avaliku hääletuse seisu näitamine võidujooksu hääletusel juhtivate ideede vahel ja võistlusmoment tõi hääletama üksjagu ka neid inimesi, kes ei teadnud kaasavast eelarvest ega nimekirjas kandideerivatest ideedest suurt midagi.
Mõni teadis vaid seda, et tuleb hääletada, sest nii oli neile öeldud. Hääletajate arv oli küll suurem, aga tehtud valikud juhuslikumad. Sel aastal võidujooksu ei tekkinud, kaotasime hääletajate arvus, aga tehtud valikud olid sisulisemad.
Ühtlasi leidsid paljud inimesed hääletuse seisu jooksva näitamise tõttu eelmisel aastal, et kuna nende lemmikidee on edetabelis maha jäänud, pole selle poolt enam mõtet hääletada. Nii anti oma toetushääl ühele esikoha eest rabelevatest ideedest. Seekord hääletati südametunnistuse järgi just nende ettepanekute poolt, mis võiks hääletaja arvates Tartu elu paremaks muuta. Seetõttu võib uskuda, et lõpptulemuses peegeldub paremini see, mida inimesed tegelikult soovivad.
Kaasava eelarve protsessi õnnestumist ei näita ainult hääletusel osalenute arv, tähtis on ka sisuline töö, mida koos linnarahvaga parima otsuse nimel tehakse.
Argised ideed on südamel
Nii eelmisel kui ka sellel aastal on kaasava eelarve protsessi korraldajatele korduvalt ette heidetud, miks on ideede hulgas – sel aastal lausa võitnud – argised asjad, mida linnavalitsus niikuinii peab tegema ja teebki.
Kuid kaasava eelarve mõte ongi selles, et linlased ütlevad, mida nad soovivad, kus on valupunktid ja kuhu on vaja lahendusi.
Kui inimestele läheb korda Emajõe kaldapiirde olukord, siis peab neile jääma õigus nõndaviisi otsustada. Muidugi tahaksid paljud meist näha mõnd kaasava eelarve toel linna kerkivat silmatorkavat ja linnapilti rikastavat objekti, mille juurde saab panna sildi, et see siin on tehtud kaasava eelarve raha eest. Aga kui inimestele tundub, et enne on vaja korrastada kõnniteede äärekivid, siis see on rahva soov.
Ka mujal maailmas, kus on kaasav eelarve juba kauem kasutusel olnud, teeb rahvas enamasti praktilisi otsuseid.
Nii näiteks ostetakse New Yorgi kaasava eelarve raha eest sel aastal ühele koolile turvaväravad, paigaldatakse parkidesse valvekaameraid ja renoveeritakse mänguväljakuid, samuti paigaldatakse 15 bussipeatusse elektroonilised tablood, mis näitavad busside saabumist reaalajas. Kas tuleb tuttav ette?
Samas ei tähenda meile sageli eeskujuks toodav New Yorgi mudel, et nii peaks olema ka Tartus. Juba sel aastal lisasime ideede kaalumisel kriteeriumiteks originaalsuse ja mõju linnaruumile, et soodustada just uute algatuste esiletõusu.
Sõelale jäänud argisemad ideed aga kõnelevad sellest, et just need probleemid vajavad kiiremat lahendust. Pealegi võiks ju Emajõe äärde rajatav piire olla enamat kui lihtsalt barjäär inimese ja jõe vahel, ehk isegi midagi sellist, mis lisab linnapilti värve ja vorme ning meelitab inimesi rohkem jõekaldal uitama.
Kui kaasava eelarve käigus pakutakse välja algatusi, mis on linnavalitsusel ajapikku niigi plaanis, annab see märku tööde tähtsusest. Pinke ja kõnniteid vajab kogu linn, kõike korraga ei saa – seepärast on tähtis teada, kus neist kõige enam puudust tuntakse.
Teisalt on linlastel võimalus tulla välja ka vähem harjumuspäraste ideedega, isegi kui need hääletusel ei võida. Silma jäävad need ikka ja võivad ühel hetkel leida lahenduse. Head mõtted on Tartule tähtsamad kui konkurents, tasub mõelda, kuidas neid paremini ära kasutada.
Kaasav eelarve on pidevas arengus
Sel aastal sai kaasava eelarve protsessi päris palju täiendatud. Kui mullu heideti ette, et kaasavas projektis oli vähe kaasamist ja arutelusid ideede üle, siis sel aastal toimusid sisukad arutelud ideede esitajate ja ekspertide osavõtul.
Arutelude viies teemarühmas analüüsiti ettepanekute tugevaid ja nõrku külgi, muu hulgas tehnilist ja rahalist teostatavust. Osalejad said üpris hea pildi linna ees seisvatest valikutest ja ka plaanidest. Muidugi tuleb seda poolt edasi arendada ja motiveerida aina rohkem linnaelanikke selles protsessis kaasa mõtlema ja rääkima.
Ka sellel aastal on kaasav eelarve andnud korraldajatele häid kogemusi ja palju mõtteainet, et muuta protsess veelgi kaasavamaks ja sisukamaks. Neile ligi 2000 inimesele – hääletajad, eksperdid ja eriti ideede autorid, kes kogu protsessi vältel oma ideede eest seisid – kuuluvad linnavalitsuse siirad tänusõnad.