Piirissaare vallavanem Maria Korotkova teatab

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maria Korotkova
Maria Korotkova Foto: TPM

Fanta istub vaikselt kodus, tema peremees Leevi on kuidagi kurb.

Turiste käib vähe. Eelmisel aastal oli 1. augusti seisuga praamiga sõitnud 1442 ja sellel aastal 1633 inimest. Sellel aastal on põhilised sõitjad olnud kohalikud ja sadamat ehitanud mehed, eelmisel aastal olid enamuses turistid.

Nädala tagasi külastas meid rohkem kui 40 usklikku last. Nad olid pärit Venemaalt Nižni Novgorodist, Moskvast ja Peterburist ning Riiast, nendega tulid kaasa ka meie Peipsiäärsed venevanausulised.

Kohe praami peal oli näha, et vaiksed ja korralikud lapsed, omapärased. Koos nendega oli ka teisi lapsi, mingi erikool, neid oli kümme. Praam veel ei liikunudki, aga nemad lõhkusid juba ära jälgimiskaamera. Kapten pahandas, aga pole midagi parata, elu on elu.

Et laste juhid olid ürituse valesti korraldanud, nad meie palvemajja ei saanudki. Väga piinlik sündmus, meie kaks kiriku juhti näitasid end oma halvemast küljest. Neil oli ja on väga imelik käitumine: kahekesi otsustavad kõik küsimused. Palvemaja on ilus, ümbrus heakorrastatud, aga koht on kinnine.

Lapsed ei läinud isegi ümbrust vaatama, istusid palvemaja trepi juures ja ootasid sündmusi, millal nende jaoks avatakse pühakoja uksed. Mina proovisin olukorda päästa, aga jäin hiljaks, lapsed olid juba olid poole tee peal sadamasse, kui tõin kiriku juhi võtmetega. Häbi pärast vaju kas või maa alla. Nüüd on aeg mõelda, kes meie oleme ja kellele allume.

Olukorra päästis vaene kannatlik Zina, tõeline vanausuline naine, kes valmistas ette söögid-joogid ja pirukad. Zina Ventšikova on meil alati olnud kõikeandestav inimene.

Piirissaarlased on enamuses lahtised inimesed, aga pärast seda, kui võsaraidurid käisid meie saart hävitamas, olen isegi mina võõra rahva vastu väga-väga umbusklik.

Küla peal mitte midagi erilist uudist ei ole. Kalurid püüavad mõrdadega kala, aga palavaga oli seda vähe. Selle tohutu kuumaga hukkus palju kalu. Olid juhtumid, et mehed läksid mõrra juurde ja kõik kala oli ära surnud, vesi oli väga soe. Nüüd õhk jälle liigub ja kala jälle on. Mõni ostis siin endale digiboksi, enamus vaatab aga vene televisiooni, sest see veel näitab. Saime valmis 60 meetri sügavuse puurkaevu, vesi on väga hea.

Selle väga palavaga käib kaupluses vähe inimesi, ainult noored liiguvad, vanad istuvad kodus. No millest me siin kaupluse juures ja küla vahel ikka muust räägime, kui meie jaoks olulistest asjadest. Oli just volikogu istung, arutasime ikka oma mahavõetud võsa probleemi. Nüüd kuivas kõik ära, aga seal, kus võsa maha võeti, on turvas. Kui keegi läheb ja sinna tiku viskab, põleb terve saar ära. Mitte mingisugust võsakoristust seal ei toimu, kedagi ei ole käinud. Ütlesime juba talvel, et seal on võimatu seda tööd teha, on selline raske piirkond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles