Vanemad nõuavad õpikute kaalu langust

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesklinna koolist haridusministeeriumile saadetud märgukiri vanemate allkirjadega.
Kesklinna koolist haridusministeeriumile saadetud märgukiri vanemate allkirjadega. Foto: Margus Ansu

Tartu Kesklinna kooli lapsevanemad astusid liigraskete õpikute vastu võitluses järgmise sammu, kui saatsid haridusministeeriumile ja riigikogule märgukirja oma nõudmistega.

Läinud neljapäeval peetud üldkoosolekul ja klassikoosolekutel allkirjastas 190 Kesklinna kooli lapsevanemat märgukirja, milles nõutakse kiireid ja konkreetseid samme tagamaks, et väheneks õpikute ja eriti värvilisteks pildiraamatuteks kujunenud töövihikute kaal.

Augustis leidis laiemat kõlapinda Kesklinna koolis tehtud õpikute kontrollkaalumine, kus ilmnes, et paljud õpikud kaaluvad rohkem, kui on normide järgi lubatud, ja see pole laste tervise aspektist õige. Kui paljud õpikud on lubatust raskemad, võib kujuneda ka koolikott õpilasele liiga raskeks.

Kesklinna kooli hoolekogu esimees Kalle Kulbok märkis, et teema ei ole iseenesest uus, sest asjakohase pöördumise haridus- ja teadusministeeriumile tegi koolijuhtide ühendus mullu kevadel.

«Vastati, et hakatakse tegelema, kuid ilmnes, et siiski ei ole tegelema hakatud. Kuna on arvatud, et on vaid üksikud rahulolematud lapsevanemad, siis oli meie mõte kollektiivselt näidata, et asjad ei ole korras,» rääkis Kulbok.

Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar ütles kommentaariks, et õppekirjanduse väljaandmine, selle levitamine ja kasutamise toetamine on selle väljaandjate vastutus, kuid erinevalt enamikust riikidest on Eestis haridus- ja teadusminister kehtestanud määrusega nõuded, mille järgimine on õppekirjanduse väljaandjale kohustuslik.

«On tõsi, et mitte kõigi nõuete täitmise üle ei ole selgepiirilist järelevalvesüsteemi, kuid on ka ühtlasi selge, et mitmeid asjaolusid ei ole võimalik riigil keskselt objektiivselt hinnata. Näiteks kui mitu tööraamatut, töövihikut ja õpikut õpilasel koolikotis ühel päeval korraga on,» märkis Käosaar. «Parimad võimalikud meetmed on ennekõike kooli käes, sest on võimalik planeerida, mis tunnid ühel päeval lapsel on, ning näiteks ka seda, kas tööraamatu kõrvale on ikka mõistlik töövihik soetada.»

Muud teemad lisaks

Kaalu küsimus oli aga üksnes üks viiest teemast, millega tegelemist lapsevanemad kirjas nõudsid.

Nõudmiste hulgas oli veel, et väheneks õpikute ja eriti töövihikute hind, võimaldamaks riigi raha eest õppevahendite muretsemist kõikides ainetes ja välistamaks vajaduse finantseerida tasuta üldharidust lapsevanemate «vabatahtlike» korjandustega.

Peale selle nõudsid vanemad, et vabalt kättesaadavaks muutuks koolis kasutatava õpiku elektronversioon, näiteks PDF-vormingus.

Käosaar lisas, et õppevara digikujul kättesaadavuse nõue on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning alates tuleva aasta 1. maist kirjastustele kohustuslik. «Kindlasti ootame ja eeldame, et kirjastuste loodavad digitaalsed õpikud on midagi enamat kui vaid paberõpiku PDF-versioon, sest hõlmates erinevaid interaktiivseid lahendusi toetaks see paremini õpilaste ja õpetajate vajadusi,» täiendas ta.

Arutelude käigus sõnastati veel nõue, et ühtlustatud oleks õpikute ja töövihikute mõõtmed, võimaldamaks kaitsekaante korduvat kasutamist.

See ettepanek on Käosaare hinnangul kindlasti väga praktiline ning väärt läbirääkimist kirjastustega.

Veel soovisid vanemad, et oleks riiklik järelevalveasutus, keda oleks võimalik teavitada õpikute sisuprobleemidest.

Vabadus valida

Käosaar soovis rõhutada, et õpetaja ja kool on õppevara, sealhulgas õpiku valimisel vabad. Kahjuks on aga tihti nii, et õpikuid tellitakse tervele klassile sisuga tutvumata, näiteks kui õpik on alles koostamisel. «Kui on targem nõudlus, on sunnitud ka ettevõtlus rohkem kvaliteedi nimel pingutama. Oluline on, et kasutajate tagasiside ja ettepanekud jõuavad õppekirjanduse loojateni, kirjastused on väljendanud valmisolekut vajalikke parandusi teha,» ütles Käosaar.

Ta andis edasi ministeeriumi hoiaku, et õppekirjanduse kasutamine ei tohiks olla omaette eesmärk, vaid see peab ennekõike toetama õpetajat ja õpilast õppetöös.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles