Malemeistrid sünnivad kogenud käe all
2. oktoober 2014, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoidku jumal selle eest, et me hakkame lastest maailmameistreid kasvatama. Tähtis on vaid see, et neist tuleks mõtlevad inimesed, lausub 43 aastat Tartus maletreenerina töötanud Aksel Rei (72).
Staažika treeneri sõnades ei maksa kahelda, sest tagasihoidliku inimesena pole ta suurte sõnade mees. Ometi leiab Rei õpilaste hulgast ka väga tuntud maletajaid.
Näiteks suurmeister Meelis Kanep ja rahvusvaheline meister Ülar Lauk. Samuti on ta õpetanud malemängu pikaaegsele Akadeemia peatoimetajale Toomas Kihole.
«Üks asi on andmise rõõm. Teine asi see, kui näed, et su töö on vilja kandnud. Kui lastel on tahtmine tegeleda, siis midagi paremat ei oskagi treener soovida,» lausub Rei.
Rei väidab naerdes, et sattus ise male juurde laiskusest. «Olin vist viiendas klassis. Onu tegi maal remonti ja ütles, et kuule, mängime malet. Muidu poleks viitsinud, aga nii pääsesin töötegemisest ära. Ja saingi pisiku külge,» meenutab ta.
Haridus Moskvast
Praegu Tartu Kalevis lapsi treeniv Rei on koos Tõnu Truusiga (Jaan Ehlvesti õpetaja – toim) esimene Eesti maletreener, kes omandas selle elukutse ja sai vastava diplomi Moskva riiklikust kehakultuuri instituudist 1971. aastal. Sellest ajast saadik ongi mees pühendanud oma aja malele. Kokku 43 aastat.
«Iga päev ma enam ise ei mängi. Ehk ainult siis, kui sõpradega kokku saan. Aga malega tegelen küll. Kas otsin lastele materjale või vaatan, missuguseid avanguid võistlustel kasutada,» lausub ta.
Rei sõnul annab malemäng lastele analüüsioskuse ja arendab mõtlemisvõimet. «Iga partii on ju väike eksam. Sa pead pidevalt vastase võimalusi analüüsima. Kõige rohkem arendab see mõtlemisvõimet ja olukordade ettenägemise oskust,» sõnab ta.
Oma sõnade kinnituseks räägib Rei pisikesest poisist, kes esimestes trennides nuttis ja hüsteeritses, nüüd on aga õppinud ennast valitsema. «Ma arvan, et see on suur asi,» lausub õpetaja. Ta ei taha nõustuda väitega, et ajalooline lauamäng on oma tähtsust spordis ja ühiskonnas minetamas.
«Tont seda teab. Osalejate arvu poolest on see endiselt maailmas üks suuremaid,» lausub Rei. Siiski tunnistab treener, et selliseid legendaarseid vastasseise, nagu oli omal ajal Anatoli Karpovi ja Garri Kasparovi vahel, pole enam olnud.
«Ei ole tõesti. Kasparov oli ju teisitimõtleja, Karpovil oli aga kommunistliku partei seljatagune. Nii suuri vastasseise polegi maleajaloos olnud,» sõnab Rei. Treener tunnistab aga, et arvutite ja nutitelefonide ajastu on oma jälje jätnud ka malele.
Nutitelefoni nuhtlus
«Need telefonid võtavad lapselt igasuguse mõtlemisvõime. Kui küsida, palju on kaks korda kaks, siis ta ei mõtle, vaid ütleb, oota, ma vaatan. Tal polegi vaja enam ise mõelda ega analüüsida. Virtuaalne maailm on hakanud kindlasti mõju avaldama,» arvab Rei.
Tema enda suurimate saavutuste hulka kuuluvad mitmed veteranide meistritiitlid ning Euroopa kirimale meistrivõistluste seitsmes koht. Saavutatud rohkem kui kümme aastat tagasi. Peale arvutite tulekut pole kirimalel aga Rei sõnul enam mõtet.
«Mõni käiab kodus kolme arvutit korraga ja võidab see, kel on võimsam programm. Muidu sundis see ikka töötama, analüüsima ja otsima, aga nüüd pole sel enam mõtet,» lausub Rei.
Staažika treeneri sõnul on tänapäeval lastel ahvatlusi palju, kuid õnneks jätkub neid endiselt ka maleringidesse. Näiteks tänavu kevadel tuli U8 vanuseklassis Eesti meistriks 7-aastane Rei õpilane Albert Pedmanson. Nutikas poiss võitis kõik seitse partiid, ehkki vastas istusid temast aasta vanemad.
Tänavu suvel sai aga Euroopa Liidu meistrivõistlustel teise koha Tartu poiss Jürgen Güsson, keda on peale Rei õpetanud ka Tartu Kalevi treener Andres Karba.
Vanemate eeskuju
«Lapsed ikka tulevad. Aga jah ... Kui võrrelda nõukogude ajaga, siis meil ei jäänud toona ükski sõit raha pärast ära. Nüüd on nii, et lapsevanem peab ise sõidu kinni maksma, kui tahab kaasa tulla,» lausub ta.
Rei sõnul leiavad maleringi enamasti need lapsed, kel ka kodus malelaud au sees, kuid tema eesmärk pole kasvatada noortest tippsportlasi.
«Olin eelmisel aastal olümpiakomitees omale uut treeneri kategooriat taotlemas ja siis ka küsiti, milline on minu nägemus. Ütlesin, et hoidku jumal selle eest, et me tahaks neist maailmameistreid kasvatada. Tähtis on, et neist tuleks normaalsed haritud ja mõtlevad inimesed,» sõnab Rei ning lisab, et kel on tulemusi, neil jätkub ka huvi.