Kas oleksite valmis rahaliselt toetama Tartu lennuühenduste arendamist? Vastavad Toomas Lepp, Urmas Siigur, Leida Kikka ja Volli Kalm

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Kas oleksite valmis rahaliselt toetama Tartu lennuühenduste arendamist?

Metec

Juhataja Toomas Lepp

Oleksime nõus reisima Tartu kaudu ja kui saaksime siit lennata, siis võibolla ei oleks hind see kõige tähtsam. Ei hakkaks selle pärast Tallinna sõitma, et võibolla hoiame natuke raha kokku. Kindlasti kasutaksime võimalust Tartu lennujaama kaudu maailma minna.

Kui mõtlete aga seda, et ettevõtjad peaksid mingile lennukompaniile aastas püsitasudena maksma või andma turundustoetust, siis seda ma küll hästi ette ei kujuta.

Lendama oleme valmis kindlasti, kui saan hommikul Tartust minema ja õhtul siia tagasi. Ettevõtja seisukohast peaks Tartus vähemalt kaks lendu päevas olema. Veel parem oleks kolm korda päevas.

Kui on saavutatud kriitiline mass, kui lennugraafik on piisavalt tihe, siis hakatakse sellega arvestama. Muidu on nii, et kui maandud vahelennujaamas ja ootad järgmist lendu rohkem kui neli-viis tundi, siis see on juba palju. Isegi kahe tunni puhul pigem võtad Tallinnast auto, et olla Tartus varem kohal.

Et see asi toimima saaks, peaks minu meelest olema hommikune, lõunane ja õhtune lend.

Meil on see kuu olnud reisimist päris palju, paarkümmend korda kindlasti, oktoober ja november tulevad ka tihedad. Need on kõik Tartu inimeste lennud, kes läheksid Tartust.

Aga minul ei ole küll kordagi õnnestunud kasutada Helsingi lennukit, sest see on ärireisijatele nii ebasobiv. Ei ole õnnestunud leida ühtegi mõistlikku ümberistumise varianti nendesse sihtkohtadesse, kuhu mina reisin.
 

Tartu ülikooli kliinikum

Juhatuse esimees Urmas Siigur

Eks meie inimesed ikka vahel lenda. Aga vahetult meie kui raviasutuse ülesannete täitmisega seoses on see lendamine siiski kaunikesti napp. Eelkõige on lendamine seotud ülikooli poolega.

Pigem toetaks moraalselt. Ma ei näe küll kohta ega ka vajadust sellist rida kliinikumi eelarvesse kirjutada.

Seda on ka pisut raske ette kujutada. Sisuliselt peaks see tähendama, et me ostame tühje kohti. See on kaunikesti raske ettevõtmine.

Samamoodi tuleb öelda, et meid rahastab haigekassa 95 protsendi ulatuses. Haigekassa rahast ei tohiks me formaalselt isegi mitte sendi eest teadus- või õppetööd toetada.

Lennunduse toetamine on teema kindlasti, aga ennekõike on see ülikooli teema.

Ütlen ka ausalt, et ei mäletagi, millal viimati Tartust lennuki peale läksin. Sellest on ikka mitmed aastad. Olen lennanud nii Riiast kui Tallinnast, aga Tartust ... arvan, et see oli kolm-neli aastat tagasi. Ega ma nii hirmus palju ei lendagi, mu tegevuse areaal on ennekõike Eesti riik ja siin polegi põhjust lennata.
 

Samelin

Omanik Leida Kikka

Kuus korra lendan ma ise ikka, peale selle lendavad meie koostööpartnerid. Rahaliselt ma hetkel küll ei ole valmis toetama. Tehtagu pigem see pilet kallim.

Mis on kõige tähtsam: anda aega liiniga harjuda, sest iga asi võtab aega, et see sisse töötada. Ja teine, et lennusplaan oleks kindel: et lende ei jäetakse ära ega tõstetaks lennuaegu pidevalt ümber, kui lennukit on kuhugi mujale vaja.

Ma mäletan seda eelmist korda, kui lennunduse arendamine oli päevakorral ja olin äge diskussioonides osaleja. Me võitlesime välja Tallinna-Tartu lennu ja kõik oli hästi. Ma ise ja ka äripartnerid kasutasid neid lende. Näiteks meie Norra töötaja käib iga kuu siin ja kasutas Tartu lende.

Kuid milles oli asi? Mitte kunagi me ei teadnud, millal lend ära jääb. Kõik ütlesid, et küll lendaks, aga lihtsalt ei saa riskida sellega, et lend jääb ära. Siis veel kirjutati ajalehes, et mis asja te õiendate, ainult viis lendu kuus jäi ära! Aga võibolla mulle sattus kaks korda, kui lend ära jäi, ja sellest aitas.

Milline on meil praegune seis? Hilisõhtused Helsingi ja Kopenhaageni lennukid jõuavad Tallinna nii hilja, et sealt ei saa enam bussiga Tartusse. Kas see on normaalne, et me, Tartu ärimehed, peame öösiti maanteel olema, samamoodi varahommikul, et Tallinnas lennuki peale jõuda?

Viimati sõitsin Tartust Helsingisse läinud aastal. Ma lendan väga palju Riiast, sealt on rohkem võimalusi.
 

Tartu ülikool

Rektor Volli Kalm

Ülikooliga seotult on akadeemilise aasta kestel pidevalt Tartus üle tuhande välismaalase, ülikool ise korraldab aastas umbes 300 konverentsi. Juba need arvud näitavad, kui vajalikud on meile rahvusvahelised reisivõimalused.

Seepärast tunnustame linnavalitsuse pingutusi Tartu lennuühenduste laiendamiseks. Ülikoolile on olulised lennud laia ühendustevõrguga lennujaama (Helsingi, Riia, Stockholm, Kopenhaagen). Tallinna liin selle juurde oleks ka hea, aga mitte sedavõrd strateegilise tähtsusega.

Tallinna suunal aitaks palju kiire raudtee või maantee, mis viiks näiteks 1,5 tunniga Ülemiste terminali, kust edasi lihtne ühendus lennuväravasse.

Ülikool valib oma reisiteenuste pakkujad riigihankega ja meil pole võimalik ühte lennukompaniid spondeerida, nagu ei saa me ka sundida oma inimesi ainult sellega lendama.

Meie inimeste Tartust algava ja siin lõppeva lendamise aktiivsus (Tallinna või Riia asemel) kasvaks oluliselt kahe tingimuse täitumisel: esiteks nn lennukindlus ehk see, et lennud toimuvad alati ja eranditeta, ning teiseks, nad toimuvad aegadel, mis sobivad edasilendudeks üle Euroopa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles