Peipsil läks põhja kalalaev, viis inimest päästeti

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veetemperatuur tõusis Peipsi järves Mustvee jaamas maksimumini 27. juulil, näidates seal 27,8 ˚C.
Veetemperatuur tõusis Peipsi järves Mustvee jaamas maksimumini 27. juulil, näidates seal 27,8 ˚C. Foto: Postimees/Scanpix

Pühapäeval aitasid piirivalvurid ja üks eraisik Peipsi järvelt kaldale viis kutselist kalurit, kelle laev läks umbes kuue kilomeetri kaugusel kaldast põhja.

Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistiku kinnitusel saabus Alajõe kordoni piirivalvureile teade uppumisohus olevatest inimestest 21. septembril kella 13 paiku. Teataja märkis asukohaks umbes neli kuni viis kilomeetrit Alajõest Kallaste suunas ning siis kõne katkes.

Sündmusele reageerisid Alajõe ja Mustvee kordoni piirivalvurid. Viis vees hulpinud inimest jõudis enne abi saabumist pardale võtta läheduses olnud eraisiku alus. Meditsiinilist abi päästetud ei vajanud ja nad toimetati Lohusuu sadamasse.

Uppumisohus olnud viis meest olid kohalikud ja tegelesid järvel kutselise kalapüügiga. Vestlusel laevajuhiga selgus, et laeva tagumises sektsioonis ahterpiigis tekkis ootamatu leke. Esmalt vajus vee alla laeva ahtripoolne osa, siis kogu ülejäänud alus.

Uppunud aluse asukohaks fikseeriti koht umbes kuue kilomeetri kaugusel kaldast Katase küla kohal. Õnnetusjuhtumist teavitati ka keskkonnaametit ja veeteedeametit. Reostust uppumispaigas esialgsel vaatlusel ei tuvastatud.

Laeva põhjamineku põhjuseid uurib Veeteede amet. Juurdlust on alustatud, kuid aluse uppumise põhjused ei ole veel teada, märkis ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmo Ots. Ta pakkus, et uurimine võib võtta aega kuu-poolteist.

Postimehe andmetel uppus Peipsil nõukogude-päritolu 12 meetrit pikk terasest kalalaev, mis on toodetud 1967. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles