Tänavusel kiirel rajal kippusid Tartu rattamaratonist osavõtjad oma tehnilisi oskusi, kiirust ja vastupidavust üle hindama, tagajärjeks oli palju kukkumisi.
Homses Tartu Postimehes. Rattamaratoni kiire rada päädis vigastustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu rattamaratoni meditsiiniteenistuse juhi Andras Laugametsa sõnul polnud see veel kõik. «Lisaks puhastasime ja õmblesime kohapeal haavu,» rääkis ta. Maratonirajalt viis kiirabi haiglasse täpsema diagnoosi panemiseks 17 inimest. «Möödunud aastal oli ka kiire rada, siis viisime haiglasse, kui õigesti mäletan, üheksa inimest, lisaks oli veel neid, kes läksid ise haiglasse.»
Laugamets ütles, et tänavu oli rohkem just neid, kes pöördusid toitlustuspunktides või raja peal kiirabi poole.
Rajal saadud vigastustest tõi ta välja peatraumasid, seitse inimest murdsid rangluu, oli ka õlaliigese vigastusi ja kämblaluumurde. Lühikese distantsi alguses pidi kiirabi tegelema südamerütmihäire all kannatava inimesega, kuid õnneks ei olnud ratturite hulgas enda pildituks sõitmist, ülekuumenemist ega nn südame äkksurma. Võistluse ajal ei pidanud kedagi elustama.
Laugametsa sõnul ei jää haiglasse viidud inimesi kummitama miski muu kui hirmutav kogemus ise, sest vigastustest paranevad nad täielikult.
Laugametsa hinnangul tulevad ratturid maratonirajale igal aastal üha parema füüsilise ettevalmistusega, kuid grupisõidu oskused on tagasihoidlikud. Nii võivadki kiired laskumised kas endale või kaassõitjale kätte maksta. «Väga palju õnnetusi juhtub liikluses selle pärast, et on valitud vale liikumiskiirus, see kehtib ka rattamaratonil,» sõnas ta.
Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.
Videot rattamaratoni keerulistest hetkedest saab vaadata siit.