Läinud nädalal avas Tartu pereliit oma uued ruumid Staadioni 48 hoones. Maja on küll vana, aga tore, leidis liidu juht Külli Rüütli, kelle sõnutsi vajab ühing ruume oma igapäevase töö korraldamiseks.
Suured pered said uue kooskäimiskoha
23. september 2014, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnalt ruumide saamist peab Külli Rüütli igati heaks asjaks. Ühelt poolt seetõttu, et nüüd on stabiilne koht, kus saab koos käia ja liikmeid vastu võtta. Teisalt seepärast, et nii on ehk ka linnavalitsusel parem ülevaade, millega Tartu pereliit tegeleb.
Odavamaks muutus nüüd ka rent, võrreldes Teguri tänava ruumide rendiga, kinnitas liidu juht.
Oma kätetöö
Kaks tuba on liidu käes tegelikult juba maikuust saadik, kuid kõigil on oma pered ja aeg kulub kiiresti, mistõttu jõuti avamiseni alles nüüd.
Ruumide remondiks ja sisustamiseks sai liit siseministeeriumilt 7500 eurot. See aitas osta remondiks vajalikud materjalid. Tööraha ei kulunud, sest pereliidu aktiivsed liikmed tegid remondi ise ära.
Kui seni tuli liidu juhatusel töötada oma arvutitega ning vaadata, kus mingit dokumenti välja trükkida, siis nüüd on toetuse eest olemas nii arvutid kui printer. Ka mööbel on nüüd korralik, mitte enam kellegi vana ja laenatud.
Vaid ühele puudujäägile on pereliidu liikmed uute tubade juures tähelepanu juhtinud. Nimelt sisekujunduselemendina maalis kunstnik seinale perekonna, kus on kõigest kaks last. «Miks nii vähe?» küsitakse.
Pereliit teeb koostööd organisatsioonidega, kes tahavad teha midagi laste heaks. Vajaduse korral organiseeritakse nii toidu- kui riideabi.
Mõistagi otsitakse heategevuseks ka uusi kontakte.
Suured pered mõistavad üksteist ja enne kui mõni kasutuks muutunud asi või mööbliese minema visatakse, pakutakse seda teistele, et ehk läheb vaja. Nii leiavad liidu kaudu väga sageli uue omaniku ka lasteriided või mänguasjad.
«Vahel tuleb ka inimestega tööd teha. Aitame, kuidas oskame, ka kriiside korral,» märkis Rüütli.
Ühiselt korraldatakse liikmeskonda huvitavaid seminare. Ühe viimase põnevaima koolitusena nimetas Rüütli seminari teismelistega hakkamasaamisest, kus sõna anti ka teismelistele endile.
Oluline osa on traditsioonilistel üritustel, näiteks emade- ja isadepäeva tähistamine, talgud ning jõulupidu. Populaarsed on suvepäevad, mil tavaliselt sõidetakse mõnele liikmele külla. Tegemist ei ole üksnes kokkusaamise, koolituste ja peoga, vaid võõrustajal aidatakse ka mõni töö majapidamises ära teha.
Paljud tahavad suhelda nende peredega, kus on rohkem lapsi, ning liit annab võimaluse selliste kontaktide tekkeks, põhjendas enda jaoks ühingu tähtsust Tartu pereliidu liige Sire Reisner.
Oluliseks pidas ta ka võimalust, et tänu liidu pakutavale perekaardile saab lastega paljudes kohtades odavamalt käia. «Tihti on peresoodustused mõeldud kuni kahe lapsega peredele ning ülejäänutele tuleb pilet juurde osta,» tõi Reisner näite.
160 perekonda
1988. aastal loodud liit ühendab linnas ja maakonnas 160 perekonda, kus kasvab kolm või enam last.
Maakonnas on aga üle 300 nelja ja enama lapsega pere, paljud neist liitu siiski ei kuulu. Rüütli tõdes, et kõigile suurtele peredele ühingu liikmelisus kindlasti ka ei sobi, sest tihti on inimesed oma aja liialt ära planeerinud.