Alges Maasikmets hoiab rattamaratonide võitude rekordit

Esimest võitu mäletab ta väga hästi. Talle meenub, et rahvast oli palju, aga mitte nii massiliselt kui praegu, ning rada oli veel 63 kilomeetri pikkune. «Finišisirge oli heinamaal ning oli hästi mättaline ja konarlik. Seda sirget ka enam ei ole, sest see kolis mujale,» rääkis ta. Paljudega, kellega ta toona koos sõitis, kohtub ta maratonidel siiamaani.

Maasikmetsa sõnul oli esimene võistlus olemuselt nagu iga järgnevgi. Rahulik mees mõtiskleb, et lõpuks ei olnud otseselt midagi erilist või teistmoodi. Välja arvatud üks asi. Nimelt see, et pikem distants on nüüd 89 kilomeetrit pikk.

Maasikmets leiab, et muutus oli igati õigustatud. «Tundus, et 63-kilomeetrine rada oli profiililt kiire ja jäi ehk seetõttu liiga lühikeseks ning lõppkokkuvõttes justkui ei väärigi maratoni nime,» ütles ta. Maasikmetsa sõnul peaks Tartu maraton ajaliselt ja olemuselt olema ikka võimsaim üritus. «Ta peaks olema midagi sellist, mida ta on praegu,» lisas ta.

Maasikmetsa arvates on pühapäevasel maratonil sõitjatel vaja osavust ja ka parasjagu õnne. Tartu rattamaraton ei ole klassikaline maastikumaraton, seal võib kõike juhtuda. «Eks ma annan endast päeva parima, mis mul tollel hetkel anda on, igatahes tuleb kiire sõit,» ütles ta. Trenni on Maasikmets suvi läbi teinud, kuid võistluseni on jäänud niivõrd vähe aega, et rohkem valmistuda pole võimalik.

Tartu maratonist ta aga eemale jääda ei saa. Ainuüksi ürituse aura meelitab ta kohale, ühtlasi on see justkui hooaja lõpetamine.

Kui eemale ei saa jääda, siis tekib küsimus, mitu korda on Maasikmets Tartu rattamaratonist osa võtnud. «Ma tean, et rattamaratonidest ma ei ole ainult teist sõitnud (1999. aastal – toim), kõikidest ülejäänutest olen osa võtnud.» See tähendab, et tänavune on tema 16. Tartu rattamaraton.