Taimede tundjad Irje Karjus ja Anneliis Prants kavatsevad au sisse tõsta põhjamaised teetseremooniad ning tuletada inimestele meelde aroomi-, maitse-ja tundeelamusi, mida pakuvad näiteks tavaline meliss, münt või metsmaasikas.
Ilusa jutuga saab teejoomisest elamus
18. september 2014, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mittetulundusühing Tervise Kodu Kool on välja koolitanud terve rea herbaatikuid, kes oskavad lugeda looduse sõnumeid ja tunnevad hästi ravimtaimi.
«Eestlastele on see taimedega nõidumine üsna omane,» rääkis Irje Karjus, kes ise on Tervise Kodu Kooli õpetaja ning keda paljud teavad Metsamoorina. Üks ta õpilasi on Anneliis Prants.
Külg külje kõrval metsaga
Põhjamaiste teetseremooniatega tahavad Irje Karjus ja Anneliis Prants eestlastele meelde tuletada nende sidet loodusega.
«Kesk-Euroopa inimesel ei ole ammu enam niisugust võimalust, et ta astub koduuksest välja ja on kohe kas aias, metsas või aasal,» rääkis ta. «Meie inimestel on loodus kui mitte just jalutuskäigu, siis lühikese autosõidu kaugusel.»
Anneliis Prants räägib ka koolides ja lasteaedades korraldatavatest sügisandide näitustest, kuhu igal lapsel on kodust midagi kaasa tuua. «Väga paljudes maades ei ole see enam võimalik, sest inimesed ei kasvata vilju,» märkis ta.
Irje Karjuse meelest oskab peaaegu iga eestlane leida loodusest õige taime ka haava peale panemiseks või mähise tegemiseks.
Eestlane ei karda endale juhuslikest taimedest teed kokku keeta. Ta ei arva, et kõike, mida tervis vajab, peaks tingimata apteegist ostma.
«Põhjamaine taim on aga väärtuslik juba selle pärast, et see saab hakkama karmis kliimas ja suudab talve üle elada,» rääkis Irje Karjus. «Ja seda, mida me ise kõige rohkem vajame – vastupidavust ja hakkamasaamist – annavadki meile eelkõige me oma taimed.»
Irje Karjuse mõtte järgi võiks põhjamaine teerituaal hakata võistlema tavalise teepakikultuuriga ning jõuda restoranidesse, hotellidesse, konverentsikeskustesse ja spaadesse.
Eelmisel nädalal näitasidki Irje Karjus ja Anneliis Prants, kuidas see välja näha võiks.
Kõigepealt on vaja head teed, mille on Eesti aedadest, aasadelt ja metsadest üles noppinud ja retsepti järgi kokku seganud väljaõppinud korjajad. Irje Karjuse käsutuses olevate teepurkide pealkirjad on «Armastus», «Viljakus», «Tervis» ...
Tee nimega «Õnn» koosneb näiteks melissist, monardost ja metsmaasikast. See tee rahustab, leevendab ning tekitab rahulolu nii iseenda kui keskkonnaga, teab Irje Karjus.
Taimede lehti, õisi ja varsi ei tohi teekannu kohta olla liiga vähe ega liiga palju ning on parem, kui need oleksid nii terved kui võimalik, mitte sodiks hekseldatud. Kui taimedele vett peale valada, peab neile jääma ruumi vees tantsimiseks ja oma värvide näitamiseks.
Enne jooma hakkamist soovitab Irje Karjus jooki peos hoida, korraks silmadki sulgeda ja oodata, missugune pilt teelaualt õhkuvast soojusest ja lõhnast silme ette tuleb.
Maitseelamuse rikastamiseks jagab ta mett – üks neist on segatud peenestatud mündi, teine mustsõstralehtede, kolmas kibuvitsaõite ja jõhvikatega. Mett ei soovita Irje Karjus kunagi panna kuuma tee sisse, vaid ikka suhu, otse keelele.
Vastuseid teab taim
Et teejoomine põnevam tunduks, selleks asetavad teemeistrid lauale taimekaardid ning paluvad, et igaüks esitaks endale mõttes ühe küsimuse.
«Kõik vastused, mida inimesed elus hakkamasaamiseks või lähedastega läbikäimiseks vajavad, on olemas alateadvuses,» rääkis Karjus. «Juhuslikult võetud taimekaart ja selle alla kirjutatud sõnum võib aidata inimese mõtted just õigele lainele viia.»
Muidugi seisneb kaardimängu praktilisem pool selles, et see õpetab taimi tundma, kuna teisel küljel on taime pilt ja hulk praktilist infot.
Kas teate?
Tervise Kodu Kool
• Mittetulundusühing, kus õpetatakse tundma ravimtaimi ja nende kasutamist.
• Pakub teerituaale, kus jagatakse teadmisi ja elamusi põhjamaisest taimemaailmast.
• Rohkem infot www.tervisekodu.ee