Pianist tunneb tärkavat tõrget enne Vene turneed

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise mainega klaverikunstnik ja muusikapedagoog Tanel Joamets (46) annab igal aastal 40–50 soolokontserti paljudes kohtades Eestis ja Venemaal, kuid ka muudes riikides, näiteks Soomes ja Itaalias. Pilt on tehtud eile Elleri koolis.
Rahvusvahelise mainega klaverikunstnik ja muusikapedagoog Tanel Joamets (46) annab igal aastal 40–50 soolokontserti paljudes kohtades Eestis ja Venemaal, kuid ka muudes riikides, näiteks Soomes ja Itaalias. Pilt on tehtud eile Elleri koolis. Foto: Kristjan Teedema

Tanel Joamets annab täna Tartu ülikooli aulas kontserdi, kus kõlavaid teoseid saavad peagi kuulata muusikasõbrad mitmeteistkümnes Vene linnas. Intervjuus räägib ta kontserdikavast ja tekkinud kõhklustest Venemaale tuurile sõitmise eel.

Mida te aulas esitate?

Kavas on Tubin, Rahmani­nov ja Skrjabin. Need on minu pikaajalised lemmikud, kelle juurde ma tulen ikka tagasi.

Kas eeskavas on nendelt heliloojatelt midagi väga erilist?

Jaa, ma arvan, et erilised on mõlemad Tubina asjad, mida ma seekord mängin. «Seitse prelüüdi» on tema viimased klaveripalad, mis ta kirjutas, ta oli juba üle 70 aasta vana. Need on valdavalt kibedad, aga siiski ka veidike helged vanamehe mõtisklused. See on väga omapärane tsükkel, mida mängides on tunne, et seda ei ole millegagi võrrelda. Täiesti eriline muusika.

Kavas on ka Tubina «Virmaliste sonaat». See on tal parimas loomeeas kirjutatud, kui ta oli enam-vähem minuvanune, 44-aastane, täis elujõudu ja kirge ja samas kogemust.

Kompositsioonitehniliselt on «Virmaliste sonaat» ülikõrgel tasemel läbi töötatud, Eesti klaverimuusika tippteos, ma arvan. Hästi mitmekülgne, iga osa on erinev ja samas on kõik väga terviklik. Selles on põhjamaade temaatika ja virmaliste värelus. Teises osas on ta kasutanud kaht lapi rahvalaulu ja kolmandas osas on lapilik, mingis mõttes šamaanlik meeleolu.

Skrjabin ja Rahmaninov on traditsioonilisemas helikeeles, heakõlalisemad, aga loomulikult on nad täiesti erilised oma poeesia poolest. Ilusad palad.

Kas nendest helitöödest, mis aulas kõlavad, läheb midagi ka järgmisel nädalal algavasse Venemaa ringreisi kavasse?

Jaa. Venemaa ringreisi jaoks on mul mitmeid kavakombinatsioone. Näiteks Krasnojarskis mängin 26. septembril esimest korda mu seniste Venemaa-kontsertide jooksul puhtalt eesti muusika kava.

Lisaks Tubina teostele veel Sumera ja Pärdi muusikat ja minu enda improvisatsioone.

Krasnojarsk asub üsna kaugel, kas mitte Jenissei jõel?

Jah, praktiliselt Venemaa geograafilises keskpunktis. Ta tundub siit vaadates küll väga kaugel, aga teist sama palju on sealt veel Vaikse ookeanini.

Naasete oktoobri viimases kolmandikus. Märtsis tehtud samuti pikal idanaabriturneel jõudsitegi Vaikse ookeanini, täpsemini Južno-Sahhalinskisse. Juba siis oli Eestis tavalisest kõvasti rohkem tunda, et Venemaa on väga halva märgiga riik. Kui palju on sellest tekkinud pingeid olnud märgata tuuridel?

Veel ei ole need tunda andnud, kuigi eks kevadise turnee ajal vestlus ikka läks siin ja seal mõnikord poliitika peale. Lisaks ajuloputatud inimestele kohtusin ka erksamatega.

Ajuloputatute suhtumine oli valdavalt selline, et ah, meie sellest aru ei saa, mis toimub, ja meil on sellest ükstapuha. Nad mõistavad küll, et kõike seda, mis neile telekast uhatakse, ei saa tõsiselt võtta, aga midagi muud neil ei ole kõrvale võtta, ja siis nad sulguvad endasse, püüavad oma igapäevaelu elada.

Nii on igal pool – kui poliitika hakkab üle pea sõitma, võõrduvad tavalised inimesed poliitikast ja löövad käega.

Kuidas te ennast praegusele olukorrale mõeldes enne Venemaale minekut tun­nete?

Natukene on selline tunne, et need turneed võivad varsti katki jääda. Nii suure turnee asju aetakse tükk maad enne kontserte ja praegu on hoog veel sees, aga väike tõrge hakkab juba sisemuses tekkima küll. Kui üks maa ikkagi käitub nii, nagu ta käitub, siis ...

Seda ei saa ju panna pahaks ometi kontserdipublikule?

Just, ei saa! Ja minu kunstiga ei ole sellel ka mitte midagi pistmist. Selles mõttes võiks ju Venemaal veel edasi käia, aga teisest küljest …

Kõik erinevad valdkonnad otsivad, kustpoolt Venemaaga suhteid vähendada, tegelikult on ju see õige suhtumine mõnes mõttes. Tuleks igal pool, iga oma teoga teadvustada, et ei toeta selle maa poliitikat. Aga praegu mina olen veel kahjuks oma vanale hoole järele andnud ja lähen sinna nüüd uuesti.

Kas algaval turneel on nimekirjas ka uusi linnu võrreldes eelmiste kontserdireisidega?

Jah, on küll, seekord olen proovinud võimalikult palju mängida soome-ugri hõimurahvaste aladel. Näiteks on mul kontsert Sõktõvkaris ja Joškar-Olas, kus ma pole varem käinud. Mul tekkis idee ühendada eesti muusikat, mida mul on kavas tavalisest rohkem, meie hõimurahvastega.

Kas teate?

Täna aulas

• Täna kell 19 annab pianist Tanel Joamets Tartu ülikooli aulas soolokontserdi.

• Kavas on Eduard Tubina «Seitse prelüüdi» ja «Virmaliste sonaat», Aleksandr Skrjabini 12 prelüüdi ning Sergei Rahma­ninovi 8 prelüüdi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles