Loomaarst Tarmo Tähnas hoidis pihus hanemunast suuremat krobelise pinnaga kivi. Kui see kätte võtta, vajub käsi kergelt allapoole. Nii et päris ime kohe, kuidas väike koer jõudis seda 328-grammist moodustist oma põies kanda.
Kivi täitis koera põie
12. september 2014, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karvane kaunitar Joanna, keda lähedased hüüavad Jonsaks, näeb oma aastate kohta väga hea välja. Käsi lausa tõrgub kirjutamast, et ta on juba 14-aastane, pakuks vahest vaid üheksa-kümme. Üleeile võttis ta oma koduaias Luunjas vastu võõraid külalisi nooruslikult haukudes.
Küllaltki väikese, 17-kilose Joanna puhul on raske uskuda sedagi, et vähem kui kuu tagasi elas ta üle põieoperatsiooni, mille tulemusena vabanes 328 grammi kaalunud põiekivist.
«Ta ei pidanud pissi kinni juba paar aastat ja me olime väga mures, et kaua võib,» ütles koera perenaine Marie Ivanova.
Kohalik veterinaar olevat oletanud, et Joannal on emakakasvaja – seda enam, et tal ei ole olnud kutsikaid. «Ma arvan, et ta on meil veel neiu,» selgitas perenaine.
Ärkamine narkoosiuimas
Lõpuks soovitas kohalik veterinaar viia Joanna Tartusse väikeloomakliinikusse Fik, kus tema kolleeg, 35-aastase staažiga loomaarst Tarmo Tähnas võttiski ette lõikuse.
«Operatsioon oli esmaspäeval, 18. augustil. Läksin kliinikust omal jalal autosse, kuigi oli väga uimane olek – nad panid mu ju narkoosi alla,» meenutas Joanna. «Kolmapäeval või neljapäeval käis kohalik arst mind vaatamas ja sai minu käest kõvasti haukuda. Ma arvasin, et tahab veel midagi ära lõigata, näiteks saba.»
Perenaine tunnistas, et oli koos mehega natuke kartnud augustikuist operatsiooni. «Aga midagi tuli ju ette võtta,» ütles ta. «Nüüd tegutseb Jonsa jälle täies jõus. Kiita ei tohi, aga me ei kurda ka praegu midagi. Kahju, et me seda kivi endale ei saa.»
Haruldaselt suur
Joannat opereerinud Tarmo Tähnas hüpitas oma kliinikus kivi käes. «See on ikka tõeliselt suur, selliseid on väga harva,» ütles ta. «Mina olen neid lõiganud viiekümne kanti, aga varem ei ole ükski sinnapoolegi olnud. Põis oli otsast otsani kivi täis.»
Kui sageli leidub koertel sellise suurusega kive? Maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarsti Andžela Lehtla sõnul on küsimusele raske vastata. «Me ei ole teinud uuringuid või sellist arvestus,» lisas ta. «Me ei leidnud ka kirjandusest andmeid selle kohta.»
Põiesein venib tema sõnul hästi, nii et põis võib väga tugevalt suureneda. Sageli on loomaarstid täheldanud urineerimishäiretega loomadel nii suurt põit, et see täidab kogu kõhuõõne.
«Põiest leiame sageli erineva suuruse ja kujuga kive, kahjuks kaalunud ei ole, kuid sageli on nad suured või on nii palju väikseid, et need täidavad põie,» lisas Andžela Lehtla. «Seda on tunda ka kõhu katsumisel.»
Tema isikliku arvamuse kohaselt on põit täitvaid kive siiski vähem kui väiksemaid kristallide kogumikke ja riisiterasuurusi kivikesi, sest haigus ja vaevused tekivad juba väikeste kivide korral ning ravi võetakse ette enne suure kivi moodustumist.
Väikesed kivid võivad Andžela Lehtla sõnul osutuda veel ohtlikumaks, sest võivad takistada uriini väljutamist, selline seisund on aga loomale eluohtlik ja vajab kohe ravi.