Ühtedele on Luunja papliallee romantiline silmarõõm, tükk ilusat elavat loodust ja lastele jääv väärtus, teistele aga võõrliik, väärtusetu nõukogude aja jäänus, millest ei saa isegi paberit – sellised vastakad arvamused koorusid välja neljapäeva õhtul Luunjas peetud avalikul arutelul papliallee tuleviku üle.
Kellele silmarõõm, kellele jäänus
8. september 2014, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist tundi kestnud arutelule oli tulnud üle 60 inimese, keda koosoleku juhataja sõnavõttude ajal pidevalt viisakaks jääma manitses. Aplausi tugevust arvestades oli saalis tublisti rohkem neid, kes paplite mahavõtmist pooldavad.
Samuti arutelul osalenud maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal ütles, et kui vald pöördus nende poole paplite mahavõtmise loa saamiseks, siis eeldati, et asi on kogukonnas heaks kiidetud ja seetõttu luba ka anti. «Kui vanad puud jäävad kergliiklustee kõrvale, hakkavad need kiduma ning tuleb ohutuse pärast hiljem maha võtta,» märkis ta. Kui soovitakse istutada uus allee, peab seda hooldama vald, teede alleede hooldamine pole maanteeameti kohustus.
Väiksemates seltskondades jätkus mõttevahetus õues ja viimaseid minuteid avatud poes ka pärast arutelu lõppu «Lähme papleid maha võtma, paneme julma, midagi ei ole teha,» hõikas üks mees poest lahkudes teisele.