Unistused on kaks korda ilusad. Unistamise hetkel ja unistuste täitumise hetkel. Ja kindlasti pole need täitudes lõplikud. Nii nagu ükski linn ei saa kunagi päriselt valmis, ei saa ka loota, et mingil hetkel on kõik soovid täitunud. Ühe soovi täideminek tekitab ohtralt uusi unistusi ja see on väga hea.

Jõulud on möödas. Käes on lühike aastalõpueelne asjalik paus, mil on hea võimalus tagasi vaadata möödunud tosinale kuule ja teha plaane edasiseks, et siis uuel, 2005. aastal täiskäigul alustada.

Nimetagem täna noid plaane unistusteks. Ja linnavalitsust selleks, mis on seatud linnakodanike lootusi ja soove täide viima, et kõik end tõeliselt hästi ja koduselt tunneksid.

Hoolivust nooremaile

Linnapeana soovin uuel aastal olla hoolivam. Laste,

eakate ja puudega inimeste suhtes, sest just nemad vajavad kõige enam hellust ja tähelepanu. Ehk siis nende suhtes, kes ise valjult oma vajadustest märku ei anna.

Loodan, et täiskasvanuks saades on tänased väikesed tartlased, kes sünnivad ja elavad lapsesõbralikus linnas Tartus, need, kes oma otsustes ja tegemistes lapsesõbralikkuse mõtet edasi kannavad.

2004. aastal on linnavalitsus andnud endast parima, tagamaks kõige pisemate heaolu – olgu see siis uue mänguasjamuuseumi avamine või Sireli lasteaeda uue sõimerühma ruumide ehitamine. Lisaks veel avatud mängu- ja spordiväljakud ning Turu spordihalli juurdeehitis.

Oluline on ka see, et tänavu suurenes sünnitoetus keskmiselt 2000 krooni võrra. Mõistagi ei ole kõik võimalused ammendunud.

2004. aastal saavutatud lapsesõbralikkuse tiitel kaotab tähenduse, kui me selles vallas edasi ei tegutse. Näiteks peab ühes lapsesõbralikus linnas kindlasti olema kvaliteetne ja turvaline laste lõbustuspark.

Olen veendunud, et praegune nn lõbustuspark Tähtveres on raugastunud, ja seetõttu alustame tegutsemist selle nimel, et puhke- ja mänguväljakute alaks planeeritud kohas oleks edaspidi haarav atraktsioon.

Järgmisel aastal alustame ka tähtsaima ehitusega meie linnas – Tartu spordimajaga. Lubatud linnahall jäi esialgu Raadile tegemata. Kuid ainult esialgu. Läbirääkimised riigiga lubavad planeerida endistele sõjaväemaadele siiski tulevikuks veel ühte spordihoonet.

Kas sellest saab sisehall, jäähall või midagi muud, näitavad lähitulevik ja avalik arutelu. Praegu rõõmustame selle üle, et uues, Annelinna rajatavas tänapäevases spordihallis leiavad endale kodu paljud tublid spordiklubid, kes tegelevad pallimängude, judo ja võimlemisega.

Tartlane väärib parimat

Eakatele ehitati tänavu nüüdisaegne päevakeskus Annelinna. Samas majas on leidnud endale kodu noortekeskus Öökull, kus kantakse hoolt tänavalaste eest.

Päevakeskusele on hetkel kurvaks kontrastiks kõrvalasuv Annelinna haruraamatukogu hoone – aastaid nutuses seisukorras. 2005. aastal saab seegi renoveeritud ja on kindlasti edaspidi hea vaba aja veetmise keskus igas vanuses raamatusõpradele.

Eelolevatel aastatel tänapäevastame ka meie linnaraamatukogu. Tundub olevat hea idee paigutada ta vana kaubamaja asemele. Kas raamatukogu hakkab asuma praeguse kaubamaja vanas osas või planeeritavas juurdeehitises, on veel arutelu teema.

Uude keskraamatukokku pääsevad hästi ligi inimesed kogu linnast, lähedal on bussipeatused, aga olemas on ka kaldteed neile, kes tulevad raamatukokku ratastooliga.

Tänapäevane raamatukogu on kindlasti midagi enamat kui ridade kaupa raamaturiiuleid ja madalaid fonde. Eeskätt kultuurikeskus avariiulite, internetipunkti, hubaste kohvikutega lehtede lugemiseks ja galeriidega nüüdiskunsti eksponeerimiseks.

Aga olgu see muuseum, raamatukogu, uus restoran, kohvik või hotell, ühegi paiga mainet ei kujunda üksnes interjöör, vaid kindlasti suhtlemine – klienditeenindus.

Tuleval aastal pöörame Tartus palju tähelepanu heale teenindusele: kutsume üles kõiki, kelle tegevus on seotud klientidega, heale suhtlemisele Tartu mis tahes asutusis! Et inimesed ei tunneks, et nad viibivad teeninduspiirkonnast väljaspool.

Loodetavasti ei arva keegi, et kutsume üles olema head teenindajad vaid 2005. aastal. Hea teenindusega alustame aga iseendast – linnavalitsusest.

Olen veendunud, et enamik meie osakondi täidab just linnakodaniku teenindaja rolli. Omavalitsus ongi ju selleks, et lahendada inimeste probleeme ja arendada elukeskkonda just selliseks, et tartlastel oleks siin hea ja kodune ning külalistel põnev.

Asfaltki on inimestele

Tahame olla avatud ja suhtlemisaldis linn. Sestap vajame korralikku teedevõrgustikku nii linna sees kui ka väljaspool. Linnapeana tahan hoolida mitte ainult inimestest, vaid ka

autodest ja asfaldist.

Need kaks ei kõnele, vaid lähevad lihtsalt katki, kui nende koormuse eest hoolt ei kanta. Seepärast tuleb põhjalikult analüüsida linna liiklusskeeme mitte ainult keskuses, vaid mõelda ka ümbersõiduteede planeerimisele ja ehitusele.

Oluline on sildade ehitus üle Emajõe, mis oli kunagi meie iidne kaubatee suhtluses hansalinnadega, kuid hetkel on väärikas jõgi pigem vääritu kraav, mis linna kaheks jagab. Ikka ütleme siinpool jõge ja ülejõel. Ja liikluse tipphetkedel oleme pahased, kui satume jälle «valel» pool jõge viibima.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0