Samal teemal: Emotsioonid vandusid jäävale väärtusele alla (1)

Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel ei kahtle, et üle 84 miljoni krooni maksma läinud solgitunnel, mis juhib iga päev puhastisse 5000 kuupmeetrit reovett, on aasta teo tiitli auga välja teeninud.

Kui meenutada, et kaheksa aastat tagasi voolas kogu Tartu reovesi, kokku üle 20 000 kuupmeetri päevas, otse Emajõkke, on seda raske uskudagi.

Alles 1997. aastal hakkas tööle Tähe tänava kollektor ja puhtaks sai veerand reoveest. 1998. aastal tõstis Turu tänava reoveetunnel, mis ulatus esialgu spordikoolini, puhastustaseme üle kolmveerandi.

Eelmisel talvel pikenes tunnel spordikoolist Supilinna tagumise servani, olles nüüd kokku enam kui 6,7-kilomeetrine.

«Väga tähtis on muutus inimeste keskkonnateadvuses – me ei reosta Emajõge enam üldse,» leiab Jalmar Mandel. «Mitu aastat saime küll rõõmustada, et enamik Tartu reoveest puhastatakse, aga kogu linnarahva silme all voolas ju vähemalt 20 protsenti solki ikkagi jõkke.»

Siiski ei maksa Mandeli sõnul loota, et niipea, kui lakkas solgi laskmine jõkke, muutus vesi kristallpuhtaks. Aastakümnetega Emajõkke voolanud solk on tekitanud rohkesti reomuda, mida vesi endiselt üles keerutab ja edasi kannab.

«Kui puhas Emajõgi nüüd tegelikult on, loodame teatada tuleval kevadel, kui teeme veeanalüüsid,» lausus Mandel.

Ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi kalauuringute koordinaator Vello Peedimaa kinnitab, et viimaste aastatega on Emajões hüppeliselt kasvanud eeskätt koha arvukus.

«Koha tuleb Peipsist kudema ja läheb Tartust ülesvoolugi,» nendib Peedimaa. «Muutus on tõsine.»

Jalmar Mandel rõhutas aga, et käed rüpes kollektorit kiitma jääda ei saa. Lähiaastail tuleb hea seista, et saastamise lõpetaksid väikeasulad, mille reostus kandub tänini väiksemate jõgede veega Emajõkke.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5