Paljud noortekeskuste põlvkonnast varem suureks saanud täiskasvanud tihti ei mõista, mis on avatud noortekeskuse mõte – käigu noored pigem trennis või muusikakoolis, kus nad midagi asjalikku tegema õpivad. Mida siis noored noortekeskustest saavad ja milline on noortekeskuste roll tänases ühiskonnas? Räägin avatud noortekeskustest, mis ei tööta kindlalt fikseeritud õppekava alusel. Viimastel andmetel on Eestis 197 avatud noortekeskust, kus noored võivad käia täpselt siis, kui nad selleks vajadust tunnevad, ega saa noomida, kui nad ühel päeval valivad noortekeskusse tuleku asemel mõne muu tegevuse.Seda võimalust on kevadel alanud uuringu kohaselt kasutanud 23 protsenti põhikooli- ja 13 protsenti gümnaasiuminoortest. Noortekeskuste avatus tähendab ka seda, et noorsootöötajad ei suru oma ideid peale, vaid noored võivad tulla oma ideedega ja saada nõu ning tuge nende elluviimiseks. Selline esmapilgul sihitu töö on mitmel põhjusel väga oluline. Paljud noored ei ole nii püsivad, nagu täiskasvanud sooviksid – kaks korda nädalas huviringis käimist võib mõnele kiiresti tüütuks muutuda. Samuti ei tea paljud noored kindlalt, mida nad teha tahavad – näiteks on kas või need üliõpilased, kes pärast paariaastast õpingut eriala vahetavad. Proovida omal nahal Avatud noortekeskus on koht, kus noor inimene saab proovida mitmeid tegevusi, mis on talle uudsed, milleks tal muidu võimalusi poleks või mida ta üksi ette võtta ei söandaks. Täna maalimine, homme suusarajale minek ja ülehomme küpsetamine annab võimaluse ennast avastada. Nagu üks neiu mulle pärast videoprojekti ütles: «Nüüd ma tean, mida ma teha tahan!» Ja see ei olnud mitte videotegemine, vaid tema tahtis saada hoopis sotsiaaltöötajaks. Selline omal nahal asjade läbiproovimine võib avada silmi tunduvalt enam, kui täiskasvanud sageli arvata oskavad. Teine oluline aspekt on emotsionaalne kasu, mida on tihtipeale raske silmaga mõõta. Meie kümme aastat ja põhjanaabrite soomlaste kolmkümmend aastat avatud noortekeskuste traditsiooni on tõestanud, et noortekeskusest saadud emotsionaalse läheduse ja turvalisuse kogemus jääb noori saatma kogu eluks. Noortekeskuses koos käivatest noortest kujuneb tihti sõpruskond – kuigi keskusse tullakse kõige sagedamini sõbra kaudu, leitakse sealt enamasti veel kümme uut tuttavat. Sellises suhteliselt turvalises ringkonnas on noortel lihtne tugevdada oma identiteeti – tihtipeale tullakse nõu saama, oma kogemusi ja elamusi ning muret jagama. Suhtlustarve sunnib Lisaks pakub noortekeskus võimalust suhelda täiskasvanud noorsootöötajaga, kes oskab anda vastuseid, milleks õpetajatel või vanematel pole mahti olnud. Usaldusliku kontakti kujunemine võtab aega ning suhte iseloom sõltub väga palju noorsootöötaja isiksusest. Suhtlemine on noorte olulisimaid väljundeid, teiste inimestega koos olemine ja info vahetamine on 14–17-aastastele arenguliselt vajalik tegevus. See võib olla ka põhjus, miks selles vanuses noored kuuluvad nii avatud noortekeskuste peamisse sihtrühma kui ka kaubamajja, McDonald’si ette, bussipeatustesse või koolide juurde kogunevatesse noortekampadesse. Kas ja kuivõrd peaksid noortekeskused käima kaasas ühiskonna muutustega, oli kõne all meie äsjasel rahvusvahelisel noorsootöö konverentsil. See ei ole küsimus vaid Eesti noortekeskustele. Rääkides Riia kolleegidega, kelle avatud noortekeskuste ajalugu on mõni aasta pikk, ja Soome kolleegidega, kellel on vastavat kogemust juba üle kolmekümne aasta, saime kinnitust, et noortekeskustega seonduvad põhiküsimused on samad. Mitmed konverentsil osalejad olid seisukohal, et avatud noortekeskused peavad muutuma ehk arenema vastavalt noorte vajadustele. Iseküsimus, kas muutus peaks just totaalne olema. Oma osa muutumises on noorsootöötajal, palju sõltub tema tolerantsusest ja muudest isikuomadustest. Elame muutudes Samas ei saa keskused areneda ja muutuda ilma rahata. Mulle tundub, et ühiskonna ootused noortekeskustele on suuremad kui neile pakutav rahaline tugi. Võrreldes mis tahes huviringide rahastamisega on avatud noortekeskused selgelt vaeslapse osas. Hea näide noorsootöö ajaga kaasas käimisest on selle internetistumine. Üha rohkematele noorsootöötajatele on internet ka töökeskkond, kus ta edastab nii infot kui ka nõustab murelikke noori. Olen kuulnud, et rate.ee keskkonda peavad noorsootöötajad juba hädavajalikuks, sest see võimaldab saada tagasisidet. Meile suhteliselt uus kogemus on näiteks Hollandis ja Saksamaal praktiseeritav noorsootöö tänavail. Sealsed noorsootöötajad lähevad noorte juurde, mängivad nendega hokit või jalgpalli või suhtlevad muude ühistegevuste käigus, olles sel moel kontaktide algatajaks; nad ei jää ootama, kuni noored ise keskusse tulevad. Teine oluline mõte, mis konverentsil koorus, oli see, et noortekeskusi peaks olema erinevaid. Noortel peaks olema valikuvabadus. Peale kindla tegevussuunitluse või -kavaga keskuste on noortele olulised ka nn kohtumispaikade sarnased keskused, kus põhirõhk on suhtlemisel, sotsiaalsete oskuste arendamisel ja oma ideede algatamisel ning elluviimisel. Nagu erinevad üksteisest täiskasvanud, nii erinevad ka noored. See, mis meeldib ja sobib ühele, ei pruugi meeldida ega sobida teisele. |