Ühiskonnas on levinud arvamus, et lasteaia töö on lõbus ja pingevaba, ning sageli arvatakse, et see seisnebki vaid päevast päeva lastega mängimises. Üldlevinud on ka uskumus, et lasteaiaõpetaja tööle on madalamad nõuded ja lasteaedade õpikeskkond ei ole üldhariduskooli pingetega võrreldav. Unustatakse, et lasteaiaõpetaja peab lapsi mängude kaudu igakülgselt õpetama ja nende erinevale arengutasemele vaatamata ühtlaselt kooliminekuks ette valmistama. Sageli tuleb teha õppetööd hoolimata lasteaedades valitsevast lärmist ja ruumikitsikusest. Seega on lasteaiaõpetaja amet piisavalt stressirohke, kuna neile pandud töönõudmised on suured ja vastutuse määr kõrge. Nad peavad seisma laste elu, tervise ja turvalisuse eest kogu laste rühmas viibimise aja. Neil lasub kohustus luua stimuleeriv õpikeskkond, võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks. Lasteaiaõpetajad peavad arvestama iga lapse individuaalseid vajadusi ja jälgima nende kehalisi ja vaimseid iseärasusi. Alaväärtustatud amet Sageli tuleb ette, et lapsel on jäänud puudu kodusoojusest ja armastusest, mistõttu ta otsib seda just lasteaiaõpetajalt, kes veedab temaga suurema osa teadlikust lapsepõlvest. Selliste tulemusteni jõudmine tähendab aga endast piiritut andmist ning sügavat armastust töö ja laste vastu. Vaatamata suurele kohustuste hulgale ja kõrgele vastutusmäärale võib öelda, et praeguse lasteaiaõpetaja töö on ühiskonnas tugevasti alaväärtustatud, mis peegeldub eelkõige madalas palgatasemes. Lasteaiaõpetaja kuu keskmine netosissetulek on ligi 5500 krooni. Et tänapäeva maailmas otsustatakse sageli inimese edukuse üle palgataseme järgi, siis on seeläbi loodud Eesti ühiskonnas lasteaednikule üsna alandav seisund. Ameerika Ühendriikides ja Austraalias on uurijad jõudnud järeldusele, et just liigne töökoormus, suur vastutusmäär, madalad töötasud, töö vähene väärtustamine ja tööstress on põhjuseks, miks lasteaiaõpetajad vahetavad oma elukutse stressivabama vastu. Sageli on liigne tööstress põhjustanud lasteaiaõpetajate stressihaigusi ja läbipõlemist. Kui me tahame, et tänane lasteaiaõpetaja ei vahetaks töökohta, ning oleks lastega töötades terve ja elurõõmus, tuleks kindlasti mõelda, mida ette võtta nende staatuse parandamiseks ühiskonnas. Pinged koju kaasa Et saada ettekujutust Eesti lasteaiaõpetajate tegelikust olukorrast, otsustati 2006. aasta kevadel teha pilootuuring Tartu linna ja maakonna lasteaedades. Uuringus osales 350 lasteaiaõpetajat, anonüümses ankeetküsitluses kajastusid vastajate demograafilised andmed, töökeskkonda, tööstressi ja tervisekaebusi puudutavad küsimused. Uuringut planeerides tuginesime seisukohale, et lasteaiaõpetajad on kõrge stressitasemega riskirühm, sest nende töös on lisaks õpetamisele ja arendamisele hulgaliselt töökohustusi. Seetõttu otsisime vastuseid järgmistele hüpoteesidele: 1. Töökorraldus on suuremaks pingeallikaks kui suhtlemisega seotud tegurid. 2. Noorematel lasteaiaõpetajatel esineb enam tööstressi kui vanematel töötajatel. 3. Lasteaiaõpetajate kõrge stressitase toob kaasa rohkesti tervisekaebusi. Neljandik küsitletutest hindas oma stressitaseme kõrgeks, rohkem kui kolmandik keskmiseks ja sama palju madalaks, kusjuures vanuselisi erinevusi ei olnud. Töökorraldusest tulenevad riskitegurid põhjustasid stressi rohkem kui psühhosotsiaalsed ehk suhtlemisega seotud tegurid. Uurimus kinnitas tõsiasja, et enamikule oli peamisteks tööstressiallikateks madal palk ja töö vähene väärtustamine ühiskonnas. Veel toodi esile, et tihti tuleb kasutada harjumuslikke töövõtteid, töömõtted kummitavad vabal ajal, tööruumides on liiga palju lärmi ja sageli puudub puhkeruum. Lasteaiaõpetajate kõrge stressitase oli kõige rohkem seotud tööpingete koju kaasa viimise, mitteväärilise töötasu ja juhtkonna pideva kontrolliga tööülesannete üle. Mõned soovitused Kõige sagedamateks tervisekaebusteks osutusid pooltel lasteaiaõpetajatel kurnatus ja silmade väsimus. Kolmandikule oli probleemiks suurenenud isu, unehäired, stress ja närvilisus. Stressitaseme suurenedes kasvas tervisekaebuste osakaal. Kõrge stressitase oli seotud väsimuse, stressi, närvilisuse, masenduse, pingepeavalude, unehäirete, seljavalude, peapöörituse ja südamerütmihäiretega. Tartumaa lasteaiaõpetajad püüavad stressi leevendada avatud ja vahetu suhtlemise, ajakava planeerimise, lugemise või magamisega, kuid kõige vähem sporti tehes. Lasteaiaõpetajate töökorraldusega seotud probleemide lahendamiseks Tartu linnas ja maakonnas soovitame järgmist: • Tuleb tõsta lasteaiaõpetajate töötasu, et nad tunneksid end ühiskonnas enam väärtustatuna ning saaksid paremini hoolitseda oma tervise ja heaolu eest. • Lasteaedades on vaja sisse seada puhkeruum(id), kus õpetajad saaksid puhata liigsest lärmist, valmistada ette järgmise päeva tegevusi ja nii vältida töö kojuviimise vajadust. • Et rühmaruumides on liialt kõrge müratase, tuleks reguleerida rühmades laste arvu või muretseda suuremad ruumid. • Lasteaiaõpetajate silmade väsimus ühe peamise tervisekaebusena viitab vajadusele kontrollida ruumide vastavust normidele ning tagada töökohtade piisav valgustus. Kuna terviseprobleemid – mõõdukas või kõrge tööstress, kurnatus, nägemishäired jm – on eelkõige mõjutatud organisatoorsetest teguritest, tuleb omavalitsustel seada prioriteediks töökeskkonna parandamine lasteaedades ja teha tihedat koostööd lasteaedade juhtkondadega. Palgaprobleemi järkjärguliseks lahendamiseks on Eesti valitsusel vaja aru saada ja hinnata lasteaiaõpetaja tegelikku panust tulevase maailmakodaniku kujundamisse ta alghariduse lävepakul. |
