Eesti Loomakaitse Seltsi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll (vasakult), veterinaar Kaie Päike ning Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Kirke Roosaar asuvad peagi tööle Tartu loomade varjupaigas. Endine tänavakoer Remus ei pea enam varjupaika sattumist kartma, kuna leidis 2003. aasta jõulude ajal kodu Roosaare juures. Foto: Margus Ansu

Kui kuu aja pärast lööb kell 2006. aasta esimest tundi, võtab Eesti Loomakaitse Selts Tartu kodutute loomade varjupaiga praeguselt haldajalt Anne Räisilt üle.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) võitis linna välja kuulutatud riigihankekonkursi kodutute loomadega tegelemiseks. Ehkki algselt pidi hankel osalema kolm pakkujat, jäi ELS lõpuks ainsaks.

«Nendel oli ainuke kvalifitseeritud ja nõuetele vastav pakkumine,» selgitas Tartu linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg. «Kuigi ka hinnaga oleksid nad olnud konkurentsis esimesed.»

Tema sõnul esitas pakkumise ka Anne Räis, ent selles sisaldunud panga garantiikiri ei vastanud nõuetele. Algselt soovis hankel osaleda ka AS Teho, mille allasutus MTÜ Loomade Hoiupaik tegeleb kodutute loomadega Tallinnas.

Selgitustöö

1. jaanuarist hakkab ELSi hallatavas varjupaigas töötama kuus inimest – neli valvurit, loomaarst ja loomade püüdja. Valvuriametit hakkab pidama ka varjupaiga tulevane perenaine Mairi Peiponen, kes seni töötas Tabiveres Juko äris tööstuskaupade osakonna juhatajana.

«Kõige suurem asi on inimestele selgitustöö tegemine,» sõnas Peiponen. «Ei saa ikka niimoodi, et kui loomal tulevad pojad, siis tulevad, eks näis siis, mis nendega saab.»

Tema sõnul tuleks selgitustöö kõrvalt hakata varjupaika sattunud loomadele aktiivselt uusi kodusid otsima, mitte panna neid kahe nädala möödudes magama.

Erinevalt varasemast ajast hakatakse Peiponeni kinnitusel varjupaigas korraldama ka regulaarseid laupäevakuid, kus vabatahtlikud saavad varjupaiga territooriumi korrastada ja koertega jalutamas käia.

«Varjupaika sattunud koertega tuleb tegelda, et nad ei läheks metsikuks. Siis on neil kergem uude koju minna,» sõnas Peiponen. Enne uue peremehe juurde minekut tuleks Peiponeni sõnul kõik loomad steriliseerida, et vältida ülearuste poegade sündi.

Omalt poolt hakkab varjupaiga tegevust toetama ka Eesti Koeraomanike Selts, mille juhatuse liige Kirke Roosaar asub ilmselt ametisse hulkuvate loomade püüdjana.

Roosaar on seni vabatahtlikuna hulkuvaid loomi püüdnud ja neile uusi kodusid otsinud.

Varjupaiga veterinaariks saab aga ajakirja Lemmik peatoimetaja Kaie Päike, kelle ülesandeks jääb varjupaika toodud loomad üle vaadata ja nad vaktsineerida.

Mairi Peiponen on lisaks ELSi liikmeks olemisele ka MTÜ Sõbrakäpp liige. Viimane loodi selleks, et teha varjupaik Tabiverre, ent see projekt jäi seisma.

Linnast välja

Nüüd loodab Peiponen, et Tartu varjupaik saab tulevikus teha lepingud Tartu ümbruse valdadega, ja miks mitte Tabivere vallaga, et tegeleda ka sealsete kodutute loomadega.

Linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg kostis selle jutu peale, et praeguses varjupaigas on ka Tartu kodututele loomadele vähe ruumi, kui aga varjupaik leiab vajalikud pinnad, ei ole linn teiste omavalitsustega lepingute sõlmimise vastu.

Aasta lõpuks peaks Tartu varjupaigas valmima koerte külm puurihoone. Tulevikus on Raadile plaanis rajada ka hoone personali jaoks, seniks tahab ELS sinna viia soojaku, kus saaks oma tööd teha loomaarst.

Lisaks peab ELS ise muretsema kogu varjupaiga pidamiseks vajaliku inventari, sest praegu seal olevad asjad kuuluvad Anne Räisile. Räis ise ei soostunud eile ajalehele kommentaari andma.