Rahu. Enne kui Kodumajatehas jõuab miljardikroonise aastakäibeni, tuleb Eestis tõenäoliselt käibele euro. Hiiglaslik ehitus on Kodumajatehase Ravila tööstuspargis 7,5-hektarilisel krundil juba alanud. Kui see 20 000 ruutmeetri katusealuse pinnaga hoone kord täie auruga töötab, siis ulatubki Kodumajatehase aastakäive miljardini. Eesmärk ehk tänavusest 420 miljonist kroonist rohkem kui kaks korda suurem käive peaks saavutatama 2012. aastaks.
Võrdlusena võiks tuua A. Le Coqi Tallinna maanteele ehitatava logistikakeskuse, mis on väiksem kui Kodumajatehase tulevane tehas. See 230-240 miljonit krooni maksev hoone on alles esimene etapp. Teises etapis saab majatehast veel 8000 ruutmeetri jagu laiendada. Valus üllatus Praegu käivad Ravila tänaval vaiatööd, millega kaasnes Lumpile ja Kodumajatehasele oi-oi kui valus üllatus. Maa sisse on taotud juba 1670 betoonvaia, sest pinnas osutus ootamatult saviseks ja pehmeks. «See plats on nagu siil,» lausub Lump Tartu Postimehele. Ja selline siil teeb ehituse loodetust miljonite kroonide jagu kulukamaks. «Lootsime teha normaalse vundamendi, aga nüüd ehita nagu Emajõe luhale. Isegi põranda peab vaiadele toetama!» kurdab majatööstur. «Kui linn andis teada kavatsusest rajada Ravila tööstuspark, siis olin ma kõpsti ukse taga, sest see krunt jääb praegusest Betooni tänava tootmisest vähem kui kilomeetri kaugusele,» lisab ta.
Samas tunnistab Lump, et tänu väikesele vahemaale oleks ta krundi ära ostnud ka siis, kui oleks pinnase iseärasusi kohe teadnud. Kodumajatehase uue hoone karp peaks püsti saama juba veebruari lõpuks ning suur maja peaks sünnitama esimese väikese kodu millalgi tuleva aasta lõpus. Täishoo peaks töö uues hoones sisse saama ületuleva aasta jooksul. Lisaks uuele Ravila tänava hoonele jääb alles ka praegune 12 000 ruutmeetri katusealuse pinnaga tootmine Betooni tänavas. Kui Ravila esimese etapi hoone täiskoormusega töötab, siis peaks praeguse 390 inimese asemel hakkama Kodumajatehases leiba teenima 550-600 palgalist. Eesti suurim tööstuslik majatootja Kodumajatehas toodab ruumilistest elementidest puitkarkassmaju, mis tähendab, et tehases tehakse kortermaja või eramu moodulite kaupa valmis, kuni sisustamiseni vannitoa- ja köögimööbliga. Ühe sellise kasti sisse mahub enamasti mitu ruumi. Ehitusplatsil laotakse ruumelemendid nagu klotsid üksteise kõrvale ja peale. Maja otse tehasest Lumpi väitel on tööstusliku majaehituse populaarsus kiiresti kasvamas, sest need tehnoloogiad on tõhusamad ja odavamad. «Norras öeldakse, et platsil ehitamine on 15-20 protsenti kallim,» lausus ta. Keskmine korter koosneb kahest ruumelemendist. 30 korteriga maja monteeritakse kokku kahe-kolme päevaga. «Platsitöid jääb pärast seda 12 inimesele teha veel umbes kahe kuu jagu – nemad ühendavad siis ruumelemendid omavahel ja viimistlevad ühendused,» selgitas Lump. Kodumajatehas muide toodab Euroopas ainsa ruumiliste moodulite tootjana kuni viiekorruselisi puitkarkassmaju. Ettevõte on olnud juba aastaid nii Äripäeva ehitusfirmade TOPi kui ka Tartumaa ettevõtete TOPi esikümnes. Selle põhjuseks on kiire käibekasv ja muljetavaldav kasumimarginaal – näiteks mullu sai firma krediidiinfo andmeil 369 miljoni krooni müügitulu juures üle 50 miljonit kasumit.
Kodumajatehase käibest 85 protsenti annab tänavu eksport, ettevõtte tähtsaimaks turuks on Norra. 1994. aastal loodud Kodumajatehase aktsionäride ringist leiab tuntud majandustegelasi: lisaks 40-protsendilise osalusega Lumpile teiste seas veel Olari Taal, Rein Kaarepere lesk Mai Kaarepere, Rain Lõhmus ja Heldur Meerits.
|
