Henri Kaselo: kütuseaktsiis on põhjendamatult suur

Järjest enam kuuleme uudiseid vabariigi valitsuse kavadest tõsta kaudseid makse ning mõelda juurde ka uusi, et miinuses riigieelarvet kuidagi tasakaalu viia. Samal ajal jätkavad Reformierakonna juhtivpoliitikud juttu tulumaksu alandamise vajalikkusest, olgugi et kaudsete maksude tõusuga tõuseb maksukoormus mitu korda enam.

Loomulikult pole rikkamal inimesel raske oma lapsukesed kallisse välismaa kõrgkooli saata või käia eraarsti juures väljaspool suuri järjekordi.

Praeguses keerulises olukorras mõjub kõige rängemini kütuseaktsiisi meeletu tõus. Maksude osakaal kütuseliitris (18 krooni liiter) on Eestis juba 46,5 protsenti (ehk 8.37 kr)!

Reformierakonna selgitus, et kütusehinna tõusus on süüdi Ameerika börs, ei vasta päriselt tõele, sest Eesti ei tarbi Ameerika Ühendriikidest pärit kütust ning sealse börsi «hirmkallis» toornafta pole üldsegi nii kallis.

Kui arvutada barreli 135-dollariline hind kroonidesse ühe liitri kohta, siis saame toorkütuse hinnaks 8.45 krooni. Ühendriikides maksab kütus koos riigi maksudega, hulgi- ja jaemüüjate kasumiga 10.50 krooni ehk ainult 2 krooni ja 5 senti rohkem kui toorkütus!

Loomulikult tõstab kütuseaktsiisi tõus lumepalliefektina kõigi teiste kaupade hindu, eesotsas toiduainetega. Pole ime, et kallid kaubad ja palkade külmutamine paneb inimesi vähem kulutama, mistõttu väheneb maksudest saadav tulu ning majandus pidurdub veelgi.

Olgugi et kõik hinnatõusud ei olene meist endist, on ikkagi rumal, kui me riigisiseste otsustega töötame vastu oma riigi huvidele ning anname inflatsioonile hoogu juurde. Mõistagi ei olnud jätkusuutlik eestimaalaste ületarbimine pangalaenude toel ning investeerimine asjadesse, mis ei anna majandusele lisaväärtust, kuid riigieelarvet planeerides tuleb arvestada iga otsuse tagajärgedega.

Ei pea olema majandusteadlane, et saada aru, kui halvasti ning millises roosas unistuses on koostatud valitsuskoalitsiooni kõige aegade kalleim riigieelarve – vähemalt 8 miljardit krooni on puudu esialgsest riigieelarvest ning selle valeplaneerimise peavad kinni maksma tavalised Eesti inimesed kaudsete maksudega.

Väiksema sissetulekuga peredes võtavad kulutused autokütusele ja esmatarbekaupadele lõviosa teenitust, kuid tee Tartust Tallinna on sama pikk nii neile kui ka jõukamatele, kellelt kütus nii suurt osa ei röövi!

Ametlikult liberaalse majanduspoliitikaga Reformierakond peaks aru saama, et liigne maksude tõstmine maksejõuetule rahvale ja suure sissetulekuga kodanike maksukoormuse alandamine ei ole väljapääs ega ole ka Eesti riigi huvides.

Praeguse Vene–Gruusia sõjalise konflikti taustal ei saa mööda minna tõsiasjast, et selliste vähemuse huvides tehtud otsuste tagajärg on liiga vähene kaitsetahe. Loomulikult leidub tulipäid, kes on valmis Georgiasse tormama, kuid üldine kaitsetahe on nõrk ning seda soodustab valitsuse hoolimatus tavakodaniku suhtes. Ei tule ju ükski sõjaline blokk appi sinna, kus ollakse ise ükskõiksed oma riigi vastu.

Suurendades kaitsekulutusi, peame olema kindlad, et see raha ei läheks tuulde, aga see võib juhtuda, kui konflikti puhkedes ei ole kodanikel tahet oma riiki kaitsta – nii nagu ajaloos kord juba juhtus!