Nõukogude ajakirjanduse ajaloost on keskealisele lugejale meelde jäänud mõiste hapukurgihooaeg: et suviti ei olnud suurt midagi lehte panna, siis avaldati kurkide hapendamise lugusid koos retseptidega.

Sõnal sabast kinni

Võtsime Tartu Postimehes sõnal sabast kinni. Tegime suve esimesel päeval, 21. juunil looga «Hapukurgikujuline pilv kadus müstiliselt» algust suvepilvede pildistamise võistlusega.

Igaüks võis saata võidu pärast rebima ükskõik kui palju fotosid, millel on pilvi, üksikult või hulgi. Eriti olid «Suvepilve» võistlusele oodatud pildid, millel kujutatud pilvedel on mingi kindlam kuju, näiteks lammas, labidas, puu, auto, naine.

Toimetuse meili- või postiaadressil saadetud piltide parimatele tegijatele lubasime Postimehe logoga auhindu. «Raimu Hansoni nimelise eriauhinna saab parima hapukurgikujulise pilve foto saatja,» kirjutas suve esimesel päeval TPM.

Eile läks konkursiregistrisse kirja viimane e-saadetis. Selles olid Ülenurme vallas Külitse külas Ülo Käppa tehtud fotod järjekorranumbriga 241, 242 ja 243. Tavalise postiga laekus toimetuselauale kolm kuvääri kokku kümne fotoga.

Võistlusele saadetud piltide täpset koguarvu on raske öelda, sest paar saatjat oli läkitanud oma fotode veebiaadressi. Kusjuures ainuüksi hiidlase Ivo Tarmisto neljal aadressil on fotosid kümnete kaupa, sealhulgas on pilvede vahel seiklemas ka mõndagi autori väitel paranormaalset, näiteks UFO-d.

Toimetus eelistas aga avaldada selliseid, millele oli jäädvustatud midagi või kedagi kujutavaid pilvi. Neid ilmus 29. juunist eilseni ühtekokku 39.

Raske otsustada

Toimetuses oleks olnud väga raske otsustada, milline neist on kõige parem. Seepärast palusime «Suvepilve» võistlust kommenteerida teenekal meteoroloogil Milvi Jürissaarel, et otsustada auhinnasaajad tema jutu põhjal.

Kõigepealt tunnustas ta mõtet panna lugejad pildistama ja pilvepilte saatma. «Seda peaks ka edaspidi tegema,» ütles ta. «Inimesed näevad mõnikord haruldasi pilvi.»

Pilvepilte ja isegi videojuppe saadetakse temalegi. Näiteks tänavu sai ta ühe foto, millel on miraaž. «See oli Soome lahel. Pilt näeb välja nii, nagu oleks suur liinilaev veepinnast tükk maad kõrgemal, nagu pilve peal,» ütles Jürissaar. «Kui pilvedega seoses rohkem loodust vaadata, võib näha imeasju.»

«Suvepilve» võistluse ajal ilmunud fotodele pilgu peale heitnud, märkis teenekas meteoroloog, et pildistatud on põhiliselt rünkpilvi või rünksajupilvi.

Väga huvitavaks fotoks nimetas Jürissaar kõrgmäestikku kujutavat pilvekogumit, mille on üles võtnud Kaia Jallai. Pildistaja andmetel on tegu 18. juuli öise äikesepilvega, mis Tartust üle vuhises.

Meteoroloogile ei olnud niisugune vaatepilt uudis. «Ma olen näinud ise kahel korral sellist pilvede ja maapinna koosefekti Tartust Võru maanteed mööda välja sõitmisel,» ütles Jüris-saar.

Kass, ilves või hüään

Järgmisena nimetas ta punakaspruunikat pilti, mille

autor Jaanus Kaldmaa on jäädvustanud Krapi rannas Ikla lähedal ühe päikeseloojangu ajal juuli keskel. «Hiljem uurides selgus, et pilvel istub kass, no kass mis kass,» märkis Kaldmaa.

Toimetus oli lisanud pildi avaldamisel kahtluse, et ehk oli pilvedel hoopiski ilves. «Minu meelest ei ole, sest tal on liiga terav nina, aga hüään näeb välja täpipealt niisugune,» jätkas Jürissaar samas vaimus.

Teiste hulgas saabus võistlusele vähemalt kolm elevandikujulise pilvega pilti. Meteoroloogilise seletuse järgi tekib niisugune pilv siis, kui ülespooletuule kiirus kihiti muutub. Jürissaar igatahes tõstis elevandipildi lehes ilmunute hulgast esile, ja nii saabki auhinna Inna Sidoruk.

Muid elusaid ja elutuid asju meenutavate pilvede hulgast meeldis Jürissaarele üks 17. augusti lehes ilmunud pilt, mille autor Siiri Telling nimetab pilvemoodustist suvejänkuks. Toimetuse arvates on see lammas, millel on seljas paks villakasukas. «Minu meelest on see

oinas,» märkis Jürissaar.

Pilveliigid ja -vormid

Pilvi pildistab ka meteoroloog. Kuid tema eesmärk ei ole tabada millegi või kellegagi sarnanevaid pilvi. «Mina pildistan siis, kui ma näen mõnda hästi puhast pilvevormi,» selgitas ta. «Pilvede põhiliike on kümme. Põhiliigid jagunevad alaliikideks ja alaliikide piires on igasugused pilvevormid.»

Sedasorti fotosid tarvitab ta üliõpilasi õpetades. Mõndagi nendest on ilmunud ka tema raamatutes «Meteoroloogia. Õpik era- ja ametilenduritele» (Tartu Lennukolledži väljaanne, 1998) ning «Pilveaabits. Pilved – meie igapäevased kaaslased» (Riikliku Looduskaitsekeskuse väljaanne, 2006).

Pilvedest huvitatud leiavad rohkesti teksti ja poolsada teemakohast fotot Milvi Jürissaare raamatust «Lennundusmeteoroloogia», mis ilmub samuti Tartu Lennukolledži väljaandel trükist paari nädala pärast.

Kõik eespool esile tõstetud ja ühtlasi olümpiarõngastesse paigutatud fotode autorid saavad tänutäheks Postimehe suvemütsi ja Postimehe juubeli puhul ilmunud esseeraamatu.

«Suvepilve» võistluse alguses välja kuulutatud eriauhinna parima hapukurki meenutava pilve pildistamise eest saab Ülenurme elanik Katrin Sikk. Auhinnaks on Milvi Jürissaare «Pilveaabits», mida võistluse toimetaja lehitses sagedasti läbi kogu suve.

Auhindadele palub toimetus tulla järele Tartusse Postimehe majja Gildi 1, sekretäri tel 739 0300.