Aspi objektijuht Argo Kotsar ütles, et otseselt sõltub Tartu–Tabivere 18-kilomeetrisel remonditud lõigul ilmast veel vaid pidevjoonte mahamärkimine asfaldiservadesse.

Tartu teedevalitsuse juhataja asetäitja Jüri Tomsoni sõnul jääb aga määramata ajaks asfaltimata umbes poolekilomeetrine kergliiklustee lõik Nõmmiku bussipeatuse ja Maramaa küla vahel.

Tee on kitsavõitu

Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et töö lõpetamise komistuskiviks sai uuselurajoonis tehtav detailplaneering, mille raames soovib üks maaomanikest oma kinnistu jagada. Et vald jagamist ei poolda, keelas maaomanik asfaltimise, kuna pool kergliiklusteest asub tema maal.

«On tõenäoline, et sel aastal sinna asfalti ei tule,» sedastas Soop.

Tabivere vallavanem Aare Aunap nentis, et tervikmulje uuendatud maantee ehituskvaliteedist on hea, kuid tagantjärele tarkusena ei saa päriselt kriitikast säästa OÜ Tinter Projekt koostatud projekti.

Aunap tõi esile maantee üldist ahtust, mis seab ohtu jalgratturid ning sundis paigaldama signaalpostid otse asfaldiserva taha ülikitsale kruusaribale. Signaalpostide tõttu pole rattureil kohati võimalikki kruusale sõita.

«Praegu on mul raske ette kujutada, kuidas lumesahad talvel tööd teevad,» lausus Aunap. «Kardan, et postid hakkavad kukkuma.»

Positiivse külje pealt tõi Aare Aunap esile teedevalitsuse ja ehitaja adekvaatse reageerimise hulgale märkustele, mis puudutasid näiteks liiga järskude või kitsaste mahasõitude ümberehitust.

Kergliiklustee ohud

145 miljonit krooni maksma minevat maanteeuuendust jäi projekti kinnitamisest peale varjutama tõik, et jalakäijaile ja jalgrattureile mõeldud kergliiklustee, mis kolme meetri laiuse eraldi lindina maanteeservas vonkleb, saab välja ehitada vaid veidi rohkem kui pooles pikkuses.

Aunap sedastas, et ühtpidi teeb kergliiklustee väntajate elu küll ohutumaks, teistpidi seab nad aga ohtu teiste teedega, eriti riigimaanteega ristudes. Mitmes kohas peab kergtee tarvitaja sadulast maha ronima, et minna jala üle maantee ja jätkata teekonda kilomeetrite vältel autotee servas, kuni algab taas kergtee lõik.

Täispikkuses teest jäi eelarves puudu kümmekond miljonit krooni. Aivar Soobi sõnul on Tartu valla eesmärk kergliiklustee mõne aasta jooksul siiski tervikuna valmis teha.