Soove ja ettepanekuid ning kaebusi ja pahandamisigi on linna ühistranspordi korraldajate laudadele kogunenud palju. Kohmaka bussiliinivõrgu üle nuriseti nii ajalehes kui ka linna kodulehel. Kirju saime koolide juhtkondadelt ja hoolekogudelt. Senise liikluskorraldusega rahulolematuid kogunes üha juurde.

Selge see – linn areneb, inimeste liikumisvajadus muutub, ühistransport on aga Tartus peaaegu muutumatuna püsinud viimased paarkümmend aastat.

Pigem optimeerimine

Ega nüüdnegi bussivõrgu ümberkorraldus kujuta endast mingit revolutsiooni Tartu bussiliikluses, sest muudetud on alla poole olemasolevatest liinidest. Pigem võiks seda nimetada busside liinivõrgu optimeerimiseks.

Et vastavalt GoBusiga sõlmitud lepingule on linnal võimalik bussigraafikuid muuta kaks korda aastas, vastu suve ja enne sügist, siis oli just praegu selleks sobiv aeg, pidades silmas nii koolilaste liikumisvajadusi kui ka meile laekunud ettepanekuid ja soove.

Näiteks on muutunud Veeriku kooli teeninduspiirkond ning ka Tähtvere lapsed peavad nüüd sinna kooli jõudma. Seoses vene koolide reorganiseerimisega tuleb vaadata, kuidas endised Puškini gümnaasiumi õpilased Ülejõele kooli pääsevad.

Tähtvere inimesed kurtsid juba pikka aega, et nad ei saa kuidagi bussiga Maarjamõisa haigla juurde ja tagasi. Uue liinigraafiku rakendudes on neil see võimalus olemas. Buss nr 19 hakkab esialgu Tähtverest Maarjamõisa sõitma küll vaid hommikuti, kuid vajadusel oleme valmis selle sõidusagedust tihendama ja bussi kauemaks liinile jätma. Maarjamõisast Tähtverre hakkab sõitma buss nr 8.

Pikka aega nurisesid inimesed, et ei saa otse FI juurest kesklinna – tuleb mitmelt poolt läbi tiirutada ning sõiduaeg venib pikaks. Nüüd hakkab buss nr 1 viima sõitjaid FI juurest läbi kesklinna otse Annelinna ning vastupidi.

Väide, nagu ei pääseks inimesed enam turule, ei pea vett. Paljude liinide bussid sõidavad ka uue graafiku rakendudes endiselt turu ja bussijaama juurest läbi, kuid kindlasti ei peaks kõik bussid seal peatuma. Kõik bussisõitjad ei soovi ju turule minna – kooliõpilased näiteks, kes tahavad võimalikult otse koju või kooli saada. Ilmselt ei hakka nemad turulkäijatele vastuargumente esitama.

Turule ja bussijaama sõidab praegu tunnis 11 bussi, uue graafiku järgi läbib seda peatust tunnis 9 bussi.

Raudteejaama saab praeguse graafiku järgi nii kesklinna kui ka Tähtvere suunast tunni jooksul kolme bussiga, uue graafiku alusel hakkab kesklinna suunast raudteejaama sõitma neli (kohati ka viis) ning Tähtvere suunast neli bussi tunnis.

Inimeste soovil lisati viimasel hetkel sinna veel üks lisaliin, nr 20, millel bussid hakkavad sõitma sisuliselt endise bussi nr 5 marsruudil. Vahe on vaid liini numbris ja selles, et kesklinnast minnes ei keera buss enam Sõpruse silla suunas, vaid suundub üle Võidu silla Sõpruse puiesteele. Muus osas kattub marsruut endise nr 5 omaga. Niisiis saavad Pika ja Kalda tee ning Annelinna alguse elanikud ühe liini juurde.

Annelinn määrab

Liinivõrku muutes tuli arvestada veel mitme asjaoluga.

Tänaseks elab kolmandik tartlastest Annelinnas. Nad kõik tahavad tööle-kooli jõuda hommikul kella kaheksaks, neist suurem osa peab minema teisele poole jõge. Nüüd saavad Kivilinna bussipeatuse läheduses elavad annelinlased kiiremini kesklinna, sest uue bussiliini marsruut viib Kivilinna peatusest Sõpruse puiestee kaudu otse kesklinna.

Annelinnast hakkavad kesklinna suunas sõitma ka bussid nr 5 ja 20, FI suunas buss nr 1, mis enam ei läbi Eerikat ja Lõunakeskust. Lõunakeskusesse viib buss nr 18.

Linn kasvab ja areneb. Inimesed on asustanud tihedamalt ka linna äärealad, kus varem busse ei käinud. Uue liinigraafikuga paranevad äärelinna inimeste liikumisvõimalused.

Bussisõitjate seas põhjustasid rahulolematust asjatud ooteajad, mis tekkisid seoses bussijuhtide puhkeaegadega – keegi ei taha ju niisama 10–20 minutit bussis passida.

Pikkade ringliinide puhul on bussijuhtidel suhteliselt raske vajalikke puhkepause pidada, sest buss justkui ei tulegi liinilt ära. Edasi-tagasiliinide puhul on olemas kindlad lõpp-peatused, kus buss tühjeneb ja bussijuht saab vajalikud asjatoimetused õiendada või bussi koristada.

Uue liinigraafikuga on silmas peetud sedagi, et busside kohustuslikud seisuajad jääksid rohkem liinide lõpp-punktidesse linnapiiri läheduses.

Bussiga liigeldes tuleb enamikul tartlastest arvestada ümberistumistega juba seetõttu, et linn paikneb laial territooriumil ja igast linnajaost ei ole võimalik panna busse igasse suunda liikuma.

Tartu liikluskorralduses seavad piiranguid ka läbi linna kulgevad raudtee ja jõgi ning mingil määral ka Toomemägi. Nii ei saa ju kõige paremagi tahtmise korral panna käima ühtegi bussiliini nii, et see läbiks Näituse raudteeülesõidu – ooteajad oleksid seal ettearvamatud.

> Loe edasi