Tallinna õpilasmaleva rühmadega tutvunud abilinnapea
Kaia Jäppineni sõnul võib malevasuve kordaläinuks lugeda, kuigi samas annab veel
nii mõndagi parandada.
Abilinnapea Kaia Jäppinen. Foto: Peeter Langovits
«Üheks probleemiks on, et tööandjad alahindavad noori, kes on tegelikult
võimelised palju rohkemaks kui arvatakse. Neil on töötahet ja nad on väga
tublid,» rääkis abilinnapea.
Jäppineni sõnul tuleb tööandjate otsimisel palga alammäär kindlaks määrata,
kuna see suurendaks tema hinnangul noorte huvi õpilasmalevaga liitumise vastu.
«Praegu on olukord selline, et mõned kohad jäid täitmata. Kindlasti on
selle peamiseks põhjuseks liiga madal tasu.»
Jäppinen avaldas lootust,
et järgmisel suvel saab olema rohkem ka vahetusrühmi. Lisaks Peterburile
plaanitakse koostööd Ukraina, Läti, Leedu ja Ungariga.
Tänavu tegutses
Tallinna õpilasmaleva koosseisus 31 linnasisest ja 31 linnavälist rühma, kokku
ca 1300 noort.
Enamikule linnasisestest rühmadest andsid tööd
linnaosavalitsused ja linnaettevõtted, näiteks Tallinna Autobussikoondise AS.
Linnavälised rühmad tegutsesid peamiselt põllumajanduse valdkonnas.
Õpilasmaleva taastamisest peale on üheks tööandjaks olnud Riigimetsa
Majandamise Keskus. Linnarühmas osalejad teenisid tunnis 18 krooni, seega
vahetuse jooksul natuke üle 1000 krooni ja linnavälistes rühmades osalejad 18-25
krooni, marjakorjajate teenistust arvestati tükitöö alusel.
Tublimate
malevlaste töötasud ulatusid isegi kuni 4500 kroonini, keskmine teenistus jäi
1500-2000 krooni vahele.
Malevasuve lõpetab kokkutulek 15.-17. augustil
Kunda Lammasmäel.
Tragikoomiline on vaadata kisklemist selle üle, keda
saata viieks aastaks elama Kadriorgu, kui Eestimaal käib samal ajal suuremat
sorti laialijooksmine, leiab Postimehe ajakirjanik Priit
Pullerits.
Filosoofiadoktor Maarja Lõhmus leiab, et poliitikud
ja ajakirjandus jätsid rahva presidendivalimiste kampaania ajal ilma sisulistest
aruteludest ja analüüsist, asendades selle emotsioonide, propaganda ja ühiskonna
politiseerimisega.