Justiitsministri hinnangul on häbiväärne, et taasiseseisvumisest möödunud 15 aasta jooksul risustavad Eesti külade väljanägemist endiselt lugematud silikaattellistest ja eterniidist lagunenud ehitised. «Arvatavasti ei ole enam ainsatki terve mõistusega inimest, kes julgeks väita, et see rämps oleks kellelegi vajalik rahvatulu tootmiseks,» leidis Lang. «Kogu see saast mitte ainult ei riiva silma, vaid reostab keskkonda kõige otsesemas tähenduses.» Tema sõnul tuleks asuda kiiremas korras kolhoosikorra pärandist vabanema, milleks avaneb hea võimalus tänu ELi regionaalarengufondi abiraha avanemisele alates järgmisest aastast. «EL annab meile selleks ettevõtmiseks kõvasti raha,» märkis ta. «Raha on ka keskkonnainvesteeringute keskusel, omavalitsustel ja riigil. Küsimus on korralduslikus mehhanismis.» Langi ettepanekul võiks selle töö ära teha taastatav Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ehk EÜE, kes omal ajal kolhoosides neid hooneid püstitas. EÜE Sõprade Seltsi juhatuse liige Mati Kalkun märkis, et Rein Lang on ise vana eüekas ja eks tal mõte liigub. «On tõesti kurb vaadata neid mahajäänud lautasid ja muid hooneid,» lisas ta. Rõuge vallas Haki külavanema ametit pidava Kalkuni hinnangul ei ole vanadel EÜE huntidel praegu ilmselt enam seda pealehakkamist, et liikumine taas käima panna. «Oleks tarvis uusi noori liidreid, kes seda asja ajaksid,» arvas ta. Põllumajandusministeeriumi avalike suhete peaspetsialisti Anna-Maria Veidemanni väitel on kasutusest kõrvale jäänud põllumajandushoonetele mõeldud ka 2007-2013 aastateks koostatavas maaelu arengukavas. «Need hooned risustavad maastikku ja kogu keskkonda,
mistõttu on tekkinud vajadus riigil sekkuda,» tunnistas Veidemann. «Toetuse
määraks on planeeritud kõige rohkem 80 protsenti ehitise likvideerimise
maksumusest või kuni 150 000 krooni aastas taotleja kohta.» Samas avaldas ta kahtlust, kas lammutustöödele oleks võimalik kaasata üliõpilasmalevlasi. «Hoonete likvideerimiseks on siiski vaja lammutusluba ning see eeldab vastava oskusteabe olemasolu,» lausus ta. |
