Kuidas iseloomustate selleaastast Plink Plongi esinejate nimistut? No võib öelda, et line-up’i (esinejate nimistu) kokkupanemisega on sel aastal olnud segadust rohkem kui eelmistel kordadel. Aga teisest küljest arvan ma, et meil ei ole nii kõva headliner’it (peaesineja) seni olnud. Peaesinejaks on siis Jaapani postrock'i bänd Mono, kelle live’id on sellised, et need, kes näinud, teavad rääkida, et see on tänapäeval üsna haruldane asi.Mis laadi on need segadused? No lihtsalt on olnud ettearvamatuid jokkereid pakis. Praeguse seisuga ka asendab Rootsi bändi CDOass meie oma bänd Köök. Miks Rootsi bänd tulemata jäi? Lihtsalt mingi ajakavade lahknevus. Osa kunstnikke on sellised parajad udud ka, et pärast vastatakse, et oh jah, õigus, me pidime ju kuskil mujal ka olema. Millega te sel aastal üllatate peale võimsa peaesineja? Üks selline lahe asi, mida meil varem olnud ei ole, on kolmas telk, kus on legendaarse inglise punkfotograafi Gavin Watsoni näitus. Skinhead’idest siis. Gavin ongi see mees, kes on kasvanud üles koos nende skinhead’ide ja ska’dega 70-ndatel. See on meil veidi muusikast väljaspool üldist popkultuuri tausta kompav kõrvalvärk. Festivalide edukust mõõdetakse vaatajanumbritega, kuidas teie hindate, kas Plink Plonk läks korda või ei? No tegelikult, eks me ikka vaatame selle järgi, kas jääme plussi või ei. Kasumit me kokku ei loe, aga kui peale ei pea maksma, siis on hästi. Festivalidega on jube naljakas, et nad positsioneerivad end kahte moodi. Ühed on need suured, kes rõhuval line-up’idele ja loevad nimed ette, et meil on need-need-need. Teised on väikesed, kes süüdistavad suuri selles, et nad on kommertsiks muutunud, ja rõhuvad sellele, et ükskõik kes seal mängib, meil see fiiling on nii hea. Kus Plink Plonk sellisel festivaliskaalal paikneb? Kuskil seal kahe vahe peal. Ma arvan, et kui me suudaks hoida õhkkonna sama, aga artiste kogu aeg natukene timmida, siis oleks ideaalne. Nüüd olete juba neli aastat Plink Plonki vedanud. Kas hakkab juba ammenduma ka või mõtlete vastupidi, et teeks suuremaks ja võimsamaks? Pigem tahakski jätta nii, nagu on. Suuremaks minemisega on alati omad ohud, et võibolla varsti enam ei saa kõike otsustada. Võibolla kuskilt pangast helistab mingi mees ja ütleb, et mulle see bänd ei meeldi, ma andsin teile raha ja teie peate nad ära korjama sealt line-up’ist. Kui palju jääb korraldajail endil aega käia välisfestivalidel ja panna kõrva taha, mis seal tehakse? No mingit sellist regulaarset käimist ei ole, aga kui me kogemata satume, siis ikka vaatame, mis lahe tundub ja kuidas seda ise saaks kasutada. Mõni konkreetne näide? (Naerab.) Ma ei tea, kas see on päris selline, millest kõlbab lehes rääkida, aga nägin ühel Inglismaa festivalil naerugaasi ballooni ja kõik fännasid seda. Proovisin seda siin ka rakendada, aga tuli välja, et see on mingi legaalsuse piiril teema. Asi läks nii keeruliseks, mõtlesin, et mingeid pahandusi küll ei taha. Erinevalt tavaarusaamale see gaas naerma ei aja. Ei aja, mis ta teeb siis? Noh, selline mõnus kerge olemine on. Õhuline. Milline oleks isiklik soovitus Plink Plongi külastajatele. Kelle esinemise ajal kindlasti sööma minna ei tasu? Soomlaste Scandinavian Music Groupi. Seda peaks nägema iga inimene, kes ütleb, et kantri on jama. See on muusika, mis muudab Helsingi–Espoo maantee Wild Wild Westiks. |