Üks näitas käega Riia mäelt allapoole ja ütles, et see tänav tuleb tunduvalt laiemaks teha. Teine ei olnud nõus – olevat liiga mahukas töö. Mina kui Võrumaalt tulnud poiss neid mehi ei tundnud, aga linnapoisid teadsid ja ütlesid, et Matteus tegi Erapardile selgeks, mida tänavaga teha. Ma ei tea, kui palju Riia tänavat ja mäge laiemaks tehti, aga nüüd, 62 aastat hiljem, on kitsas käes ja liiklus kipub umbe. Arhitekt Arnold Matteusel oli tulevikunägemus ilmselt juba siis olemas.1943 lõpetas tollase Tallinna Tehnikaülikooli elektriinsener Boris Saimre, kelle diplomiprojekti teema oli Tartu elektrienergiaga varustamine. Saimre mälestustest «Tartu alajaam 50» on lugeda: «Tartu alajaama maa-ala saamiseks kasutasin arhitekt Matteuse jutule pääsemiseks ülikoolikaaslase Kittuse abi, kes töötas Matteuse juures. Matteus oli nõus igati abistama. Eraldas alajaama krundi loode-Tartu kanti, praeguse Tiksoja raudteevahelisele lagedale alale. Ütles, et see projekt on perspektiivne Eestimaa lõunaosa elektriga varustamiseks ja annaks taevas, et see kunagi teoks saab.» Saimre puutus hiljemgi Matteusega kokku ja iseloomustas teda kui laia haardega tulevikule mõtlevat spetsialisti. Nüüdseks on Matteuse kaartänavad tükeldatud, jäänud on veel Väike kaar. Tartus on igasuguseid nimelisi tänavaid, on ka Arhitekti tänav, kuid arhitekt Matteuse tänavat ei ole. Praegu käib arvamustevahetus kõrghoonete ehitamise üle. Eestis on kujunenud poliitiline arhitektuur, mis õitseb rahakoti toel ka Emajõe ääres. Meil on Supilinn, Karlova, Tähtvere, Veeriku ja teised linnaosad ning kesklinn. Igal linnaosal on oma nägu, mis teebki linna huvitavaks, ning kõrghooned kesklinnas lisaksid linnapilti dünaamikat. Väga põnev oli Vanemuise ja Kitsa tänava vahele tuleva 13-korruselise spaahotelli projekt, mida arhitekt Hemi Sakkov Tartu Postimehes tutvustas (29.06), eriti aga mõte ehitada galerii üle Vanemuise tänava hotellist Vanemuise kontserdimajja. See hotell tõstaks mõjuvalt vaadet linnale, vähendaks kaubamajakasti mõju, toonitaks linna rohelust jne. Küllap oleks see huvitav ka turistidele, pooldan väga selle projekti elluviimist. Kui Emajõe äärde turu ja bussijaama ümber kerkivad kõrghooned, siis jäävad turg ja bussijaam surutud seisu, puudu tuleb parkimiskohtadest, liiklus ummistub ja õhk küllastub heitgaasidest. Sel juhul tuleks leida turule ja bussijaamale linnas avaram koht. Linn on kasvanud oma piiridest välja ümbritsevatesse valdadesse, tulevikus on Tartu osad Tõrvandi, Kõrveküla, Ülenurme jt ning kaugel see Nõogi on. Kõige sellega tuleb liikluses arvestada: ringteed, sillad, kahetasandilised raudteeületuskohad. Sellise laienemisega on nähtavasti kõige paremini arvestanud Tartu Veevärk, kes peab silmas tulevikku. Ka Eesti Energia on arvestanud elektri tarbimise kasvuga, kuid linnapilti häirivad linna läbivad kõrgepingeliinid – näiteks keskalajaamast kulgev kõrgepinge õhuliin üle turuplatsi tänavaid pidi Ülejõe alajaama. Liiati võib see muutuda ohtlikuks, kui sinna ligidale hakatakse ehitama kõrghooneid. Eesti Energial on küllalt tehnilisi vahendeid kõrgepinge õhuliinide likvideerimiseks linnas. Ja muidugi on Tartu kui ülikoolilinna maine tõstmiseks vaja lennuliiklust ja raudteeühendust välismaaga. Tartlased, olgem tolerantsed, sest peame oma heade mõtete ja tegudega linnas käima sammu uuega! Kalju Lüüs, tartlane 1945. aastast |
