Üks palgata jäänud töötajaist on Aavo Hallap, kelle teenistus ses firmas algas mullu augustis ja sai otsa tänavu 9. juunil. Hallap läks töölt, saamata maikuu tasu. Tänavu kevadel firmasse siginenud uued juhid lubasid siis, et kohe uuel nädalal see raha tuleb.

Hallap on kokku rehkendanud, et temale peaks ettevõte maksma laias laastus 6000 krooni ja veel puhkusetasu.

Lõpututest tühjadest lubadustest tüdinud mees andis asja arutada tööinspektsiooni, kust kosteti, et töölepingu lõppemisel tulnuks kõik saamata tasud kohe välja maksta ja selle toiminguga viivitamise eest on õigus saada kahe kuu keskmise tasu ulatuses hüvitistki.

Mingit raha pole Hallap näinud. Lisaks temale on tööinspektsiooni pöördunud veel kuus inimest, ütles Tartumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri. Ikka saamata töötasu asjus. Ent Tartu Sideehituselt on lühema või pikema aja eest palka ootamas rohkemgi inimesi.

Mis Haagel kontorit pidava ettevõttega juhtus ja juhtumas on, selgitavad teadjad ja arvajad mitut moodi.

Teadlikult põhja?

Kuraditosin aastat firmas brigadirina töötanud Sulev Taggel rääkis, et veel neli-viis aastat tagasi, kui Eesti Telefon agarasti sideliine ehitas, oli kõik kenasti jalgel.

Tartu Sideehitus, nagu aktsiaseltsi nimigi viitab, oli aastakümneid just sellele tööle spetsialiseerunud. Ka pärast seda, kui töötajad selle 1990. aastate alguses erastasid. Aga Eesti Telefoni, nüüdse Elioni tellimused kuivasid kokku.

Siis hakkas ettevõte tegema kõiksugu muid töid, mida masinapark ja meeste oskused lubasid, selgitas firma äsja pensioniikka jõudnud ja pensionile jäänud juhataja Ilmar Urm. Pani veetorusid ja elektrikaableid, ehitas teid ja mida kõike veel. Sageli suurematele tegijatele allhanke korras.

Allakäik algas läinud aasta lõpus, kui Urm jäi haiguslehele. Senikaua polnud ettevõtte elu küll roosiaaed, ent palgad maksti töötajatele alati 8. kuupäevaks välja, kinnitavad kõik.

Sideehitusel on terve ports aktsionäre. Viimase poole aasta sees on kontrollpaki kokku ostnud sama ettevõtte staažikas töökojajuhataja Kalju Muru, näitavad näpuga mitmed firmaga seotud inimesed.

Ja Muru on toonud firma etteotsa uued juhid, kes paraku, nagu Urm tõdes, firma asjadega ei tegele. Tööd ei otsi. Küll aga on agarasti asunud ettevõtte varasid müüma. «Kisub pankroti poole,» nentis Urm.

Temalgi, ettevõtte kümnendiku aktsiate omanikul, on lõpparve, hea mitukümmend tuhat krooni saamata.

Tartu Sideehituse uusi ülemusi tabada ei ole kerge. Telefonid ei vasta. Kontorist ka naljalt kedagi ei leia, möönis Tähtvere valla maa ja keskkonna nõunik Tiiu Tuuga. Temal on ettevõttega ajada detailplaneeringu asi, mille kohaselt ettevõte tahab oma kinnistu koos hulga hoonetega väiksemateks kruntideks jagada ning need praegustele rentnikele müüa.

See kava sai alguse juba Urmi ajal ja plaani lõpule viimas on praegune, aprillis ametisse tulnud juhataja Kaupo Retpap. Või juhataja kt. Isegi oma staatuse kohta ei anna Retpap kindlat teavet.

Ei firmaga lähedalt seotud inimesed ega ka internetiinfo anna ühest pilti, kes on selles firmas kes.

Ja küsimusele, kes on õigupoolest omanikud, ei aita usutavat vastust saada ka Retpap ega suuromanikuks nimetatav Kalju Muru. Muru ise ütleb, et temal on ikkagi ainult 20 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Lõpuks ei ole ka palgata jäänud tööliste asi, palju on Murul aktsiaid ja kas ta ostis need oma raha eest või oli ta nn tankist ühe firma eest. Nii sahistatakse. Nemad tahavad töötasu kätte saada. «Seal on nii segane värk, et susi ka ei söö,» ohkas Hallap.

Elame, näeme

Retpap kirjeldas, et raskused on alanud veel enne tema tulekut ja pärast Urmi haiguslehele jäämist. (Kui krediidiinfost saadud kasumi-andmeist lähtuda, isegi varem.)

Just Urmi töölt kõrvale jäädes rauges aga uute tööde otsimine. Tagatippu olevat Tartu Sideehitusel saamata pool miljonit krooni Vastse-Kuustes tehtud torutööde eest. Kui see kohtu kaudu kätte võidelda õnnestub, saavad töötajad ka palga.

Tartu Sideehituse kasum ja käive

• 2000 – käive 11,3 mln, kasum 0,3 mln kr.

• 2001 – käive 6,5 mln, kahjum 1,9 mln kr.

• 2002 – käive 8,8 mln, kahjum 0,2 mln kr.

• 2003 – käive u. 7 mln, kahjum u. 0,9 mln kr.

• Töötajaid oli 2000. aastal 47 ja eile 27.

Allikad: Krediidiinfo, Ilmar Urm ja Kaupo Retpap

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5