Urmas Klaas: nüüd tuleb keskenduda hariduse sisule

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnapea Urmas Klaas.
Tartu linnapea Urmas Klaas. Foto: Margus Ansu

Teisipäevases (26.8) Tartu Postimehes põhjendas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski koolivõrgu ümberkorraldamise möödapääsmatust Eestis.

Paljudel Eesti omavalitsustel on ümberkorraldused veel ees, Tartu linn on aga oma valikud juba teinud ning koolivõrgu ümberkorraldustega põhimõtteliselt lõpusirgel. Edaspidi tuleb meil rõhutatult keskenduda hariduse sisu ning õpikeskkonna arendamisele.

Tartu on hariduse linn, läbi aegade on tuldud Tartusse õppima. Just kooli pärast tuli siia ka Kristjan Jaak Peterson, kelle nime sai eile, 1. septembril Tartus avatud uus gümnaasium.

Et Tartu omad lapsed tahaksid jätkuvalt siinsetes põhikoolides ning gümnaasiumites õppida ja et meie koolid oleks ligitõmbavad ka õpilaste jaoks kaugemalt, peab Tartus saama parimat haridust. Haridus kätkeb endas aga teadmiste kõrval ka oskusi ja loovust.

Hariduse sisu kvaliteedi edendamiseks oleme alustanud koostööd Tartu ülikooli ja Põhjamaade pedagoogikateadlastega. Liikumises «Hea kool heade mõtete linnas» on linna partneriks Tartu ülikooli eetikakeskus professor Margit Sutropi juhtimisel. Selle koostöö sisu on aidata leida igal Tartu koolil oma nägu, oma tugevused ning seda ka väljapoole väljendada.

Miks see on tähtis? Täistsüklikoolide lahutamise järel põhikoolideks ning akadeemilisteks gümnaasiumiteks tuleb kõigil koolidel kujundada oma tugev sisu kooli õppekava kaudu. Uued põhikoolid on kogukonnakoolid, mis peavad arvestama eelkõige sellega, et nad on oma piirkonna laste kodulähedased koolid.

Riigieksamitulemuste pingerea koostamise algusest olen olnud seisukohal, et see on pealiskaudne hinnang koolide tasemele. Kooli analüüs peab olema märksa sisukam ja mitmetahulisem.

Seepärast oleme alustanud Tulukese projektiga (pikema nimega «Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis»).

Norra kogemuse ja spetsialistide abiga juurutame kooliellu uut, nn LP-mudelit, mis keskendub kooli õpikeskkonna arendamisele, pedagoogilisele analüüsile ning koolis esinevate käitumis- ja õppeprobleemide lahendamisele. Õpetajate, koolijuhtide ja lapsevanemate koostöös on meie eesmärk kujundada Tartus õppimist toetav koolikultuur.

Tugiteenuste järjepidevus

Haridusliku sisu kõrval investeerib linn jätkuvalt haridusasutuste taristusse, ehitades ja renoveerides koolihooneid ja lasteaedu.

Euroopa Liidu koolivõrgu korrastamise meetmest taotleme raha Raatuse ja Variku kooli rekonstrueerimiseks, linna eelarvest oleme juba teinud tarvilikke töid Descartes’i, Kivilinna ja Karlova koolis. Ees ootavad Rukkilille lasteaia juurdeehitis 2015. aastal ning Pepleri tänava uus lasteaed.

Tartu linnas on koolist väljalangevus Eesti üks väiksemaid, kui mitte kõige väiksem. 2002–2012 kahanes põhikooli katkestanud õpilaste arv ligi kümme korda.

Olen veendunud, et selle üks põhjusi on hea tugiteenuste korraldus. Tartu on arendanud oma Hariduse Tugiteenuste Keskust, kust saab koolipsühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja teiste spetsialistide abi.

Koolide ja lasteaedade tugiteenuste asjus on Tartu üks eeskujusid kogu Eestile. Tugiteenuste reformis on Tartu säilitanud järjepidevuse ja terviklikkuse, samal ajal loodava riikliku Rajaleidja keskusega jätkab ka linna keskus.

Tartus on suudetud vältida probleeme era- ja munitsipaalkoolide/-lasteaedade vahel, mis mõnes omavalitsuses (näiteks Tallinn) olukorda komplitseerivad. Siinne haridusvõrgustik on tervik, mida erinevused ainult rikastavad.

Mitmekesisus on Tartu tugevus sõltumata omandivormist, kõigil siinsetel haridusasutustel on midagi omalaadset anda. Nii tuleb ka linna esimene riigigümnaasium Eesti  – ja võib-olla mitte ainult Eesti – parimasse hariduskeskkonda.

Uus õpilaspilet

Tartu kutsehariduskeskus 3425 õpilase ja 350 töötajaga on Eesti suurim kutseõppeasutus, mis on hinnatud Tartust kaugemalgi mitte ainult kooli, vaid ka töökohana. Populaarsetele erialadele, nagu IT-süsteemide spetsialist, raamatupidaja, juuksur, maaler ja keevitaja, lisandus tänavu spaateenindaja.

Samal ajal kui koolid on teinud tugevat tööd, et põhikooli lõpetajad jätkaksid gümnaasiumis, tuleb üha enam õppureid kutsehariduskeskusse pärast ülikooli.

Kutsehariduskeskuse ja tööandjate-ettevõtjate koostöö peaks aga olema veelgi tihedam ning kaugemale vaatav, et paindlikumalt vastata tööjõuturu vajadustele.

Sisuliste uuenduste kõrval jõuab Tartu koolidesse tänavu ka üks väike, ent ilmekas muutus: uus, Tartu linna logoga plastist õpilaspilet, mis väljanägemiselt meenutab ISIC- või ID-kaarti.

Pilet pole koolidele sunduslik, kuid võetakse loodetavasti kasutusele üha laiemalt. Uut õpilaspiletit saaks kasutada kooliraamatukogust raamatuid laenates või koolisööklas, samuti väljaspool kooli, näiteks linnaliinibussides. Loodan, et see aitab kaasa Tartu koolipere ühtsustundele nii nüüd kui ka tulevikus.

1. septembril läks Tartu koolides esimesse klassi 1284 last. Kokku on õpilasi 13 000, neist esimest korda gümnaasiumis 885, neist omakorda 70 protsenti Tartust. Sel sügisel on meil 11 põhikooli, kolm puhast gümnaasiumi ja kolm täistsüklikooli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles