Riikidel ja linnadel on piirid. Neisse mahub just nii palju, kui piirid võimaldavad ja kui palju piiride sees elavad inimesed soovivad. Nii on ka Tartul piirid, mille sisse mahub just nii palju, kui meil on õigust ja iseotsustamist. Olen ikka mõelnud, et ühtegi linna ei saa ega tohigi täis ehitada või planeerida, sest ka linn tahab saada hingamist ja mõtlemisaega. Traditsioonide ja linna eripäraga arvestamist.Ometi on Tartuski palju sellist, mille valmimist ja arendamist oleme kaua oodanud. Kuid ka linnaeelarvel on omad piirid. Seetõttu on Tartu arengule heaks võimaluseks euroraha, mille kasutamise valdkonnad on sellel aastal oluliselt laienenud. Näiteks ei olnud siiani võimalik taotleda euroraha jalgrattateede või lasteaedade ehitamiseks. Tartu esitatavas taotluses on seitse olulist objekti, mida siin lühidalt kirjeldan. Kokku jagatakse linnaliste piirkondade arendamise toetamise meetmes välja 886 miljonit krooni, millest Tartu taotleb 177 miljonit krooni. Toetuse määr on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 15 protsenti on linna raha. Kui see raha Tartusse jõuab, võib mõtete tegudesse viimisega alustada juba järgmisel aastal. Tartule on need seitse projekti väga olulised ja nende teostumisel astume taas sammukese lähemale euroopalikule linnakultuurile. Tartu linnavolinikud on need teemad põhjalikult läbi arutanud juba linna arengukava koostamise käigus. Uus lasteaed Lasteaiakohtade puudus on üldteada ning linnavõim ei ole jäänud kõrvaltvaatajaks, vaid panustab jõuliselt uute lasteaiakohtade loomisse – veel ühe lasteaia rajamine Raadi-Kruusamäe linnaossa Kummeli tänavasse annaks lasteaiakoha 120 lapsele. Tänase linnavõimu tegudest ja otsustest oodatakse üha rohkem lasteaiakohti, kuid nende planeerimine ja loomine eeldab ka olukorra kainet hindamist. See omakorda käib käsikäes linna tööjõu- ja hariduspoliitikaga. Uue lasteaia ehitamine on vaieldamatult suur tegu, kuid lisaks sellele peame analüüsima ka lasteaiakohtade vajadust lähimatel aastatel. Lasteaiakohtade olemasolu lisab linnale igal juhul elukvaliteeti. Staadionile elu sisse Euroraha toel loodab linn valmis ehitada Tamme staadioni tribüünihoone, mida Tartu hädasti vajab. See legendaarne staadion on pikalt varjusurmas olnud. Tribüünihoone valmimisega saaks Tamme staadion valmis ja seal saaks korraldada ka rahvusvahelisi spordivõistlusi, sest nende läbiviimine eeldab 1500-kohalist pealtvaatajate tribüüni. Tartule on ühtviisi olulised linlaste tervisespordiharrastused kui ka sporditippude saavutused. Tamme staadioni valmimine annab kindlasti tõuke mõlema arendamisele. Isegi praegu on tribüünihooneta ja korrastamata ümbrusega staadion üks tartlaste lemmiksportimiskohti. Lõplikult valminud staadionikompleks oleks vaieldamatult üks Tartu tipprajatisi. Kergliiklusteed Olen alati oluliseks pidanud, et tartlastel oleksid kõik võimalused tervislikke eluviise harrastada ja et roheline mõtteviis saaks igapäevaseks arusaamaks. Seepärast on väga teretulnud võimalus taotleda euroraha ka jalgrattateede rajamiseks. Linn loodab selle programmi toel välja ehitada kaks väga olulist ja tihedalt kasutatavat kergliiklusteed, kusjuures jalgrattateedest rääkides tuleb arvestada linna võimaluste ja arenguga (vanalinna tänavaid ju laiemaks ei ehita). Tartust Võru suunas on olemas korralik kergliiklustee vaid paarisaja meetri ulatuses, ülejäänud osas tuleb kasutada elava liiklusega autoteid. Projekti elluviimisel valmib 3,3 kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis ühendab kesklinnaga ka Karlova, Ropka ja Ropka tööstuslinnaosa ning kus oleks turvaline liikuda nii ratta ja rulluiskudega kui ka jalgsi. Teine oluline suund on kesklinnast Annelinna ja Ihastesse suunduv jalgrattatee kavandatava pikkusega 3,7 kilomeetrit. Ajal, mil kütus kallineb iga päevaga, on oluline avardada kergliiklusteede võrku ning kutsuda linlasi neid teid aktiivselt kasutama. Ühistranspordi linn Linn on ühistransporti arendades pidanud eelkõige silmas sõitjate paremat teenindamist ja mugavust, kuid ka keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Mõnes mõttes on seni siiski kobatud pimeduses ja tehtud otsuseid vaistu järgi. Meie soov on tuua järjest rohkem inimesi ühissõidukeisse, sest Tartu ei ole nii rikas, et saaks endale lubada tühjalt sõitvaid busse. Euroraha toel elluviidava projekti tulemusena saaksid Tartu bussid telemaatika- ja piletisüsteemi, mis võimaldaks reaalajas jälgida busside liikumist ja teavitaks liiklejaid busside peatusesse saabumise ajast. Süsteem võimaldaks loendada sõitjaid ja jälgida busside liikumist ning seda infot analüüsides muuta Tartu ühistransport linlastele mugavamaks. Ühistranspordi rohkem kasutamine ja ladus liikluslogistika tuleb linnaliiklusele vaid kasuks – linlased saavad oma aega ja liikumisi paremini kavandada ning autoliikluse vähenemine säästab keskkonda. Rohkem Emajõge Tartu on olnud uhke Emajõe üle. Aga mis teeb jõest jõe? Ikka see, kui jõgi kõigi oma võludega on avatud, ligipääsetav ja puhas. Viimatisel heakorrakampaanial sattus linnavalitsuse enda töölõiguks muserdavalt must jõekallas Turu tänavas – uskumatuid esemeid täis kaldapealne ehmatas kõiki. Jõgi on ju sama mis kesklinnaski, kuid mis silma alt ära, seda hoidma ei kiputa. Seepärast ongi tähtis, et Emajõe kaldapealsed oleksid avatud ja kasutuses. Äsja avasime puhkpillimuusika saatel kauni väljanägemise saanud kaldapromenaadi Kaarsilla ja Võidu silla vahel. Ka varem on linn investeerinud Emajõe kaldapealsete kindlustamisse ja arendamisse, kuid selles on veel väga pikk tee ees. Emajõe kallastel peab olema võimalik terve linna ulatuses mõnus ja turvaline liikuda. Veelgi parem, kui korras kaldapealsed ulatuksid ka linnapiiridest välja. Nii ongi plaanis renoveerida kaldakindlustused ja rajada kaunid promenaadid neljal lõigul: Emajõe tänav on juba saanud kaldakindlustused, kuid korda on tarvis teha kõnniteed, kaldakindlustused on tarvis rajada mõlemale poole jõge Kroonuaia sillast Vabaduse sillani ning jõe vasakul kaldal ootab tegemist Võidu silla ja Turusilla vaheline lõik. Esinduslik promenaad Küüni tänav on meile igapäevaseks liikumiseks ja siia satub pea iga meie külaline. Tartu kesklinn on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud, siin on tegusid teinud nii linn, ülikool kui ka eraettevõtjad. Meenutades kümne aasta tagust aega, ei ole enam jälgegi suvisest vaiksest ja sumbunud linnast. Aasta ringi käiva vilka elu märgiks on kümned kohvikud ja restoranid, aga ka sajad kultuuriüritused aasta peale. Suurem osa vabaõhuüritusi peetaksegi südalinnas ja selle üks tuiksooni on Küüni tänav, mille lõplikuks väljaehitamiseks linn soovibki toetuseks euroraha. Nüüd sai lühidalt kirja seitse arengusuunda ja tegu, mida Tartu euroraha toel esimesel võimalusel tegema hakkab, mis aga ei tähenda, et linn muu arenguga ei tegeleks. Tartu on suur ja tugev linn, kuid mõned teod vajavad veelgi suuremat hoogu ja väljast tulevat abi. Kindlasti ei ole need Tartule viimased eurorahad – korralikult läbi mõeldud ja ära tehtud teod peavad rääkima iseenda eest. |
Kõik tänased
