| Tartu Ülikool võtab mis tahes erialal avasüli vastu need inimesed, kes saavad akadeemilise testi sajast võimalikust punktist vähemalt 80. Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo kinnitas, et sel aastal esimest korda rakendatav eritingimustel vastuvõtt ei tähenda lihtsat teed ülikooli, kuna erinevaid oskusi, võimeid ja teadmisi hindava testi puhul on tubli tulemus juba 50–60 punkti. Karo tõdes, et vaevalt on oodata massiliselt tudengikandidaate nende seast, kes said keskkooli lõputunnistuse enne, kui riigieksamid kohustuslikuks muutusid. «Ülikool näeb sihtgrupina pigem neid akadeemiliselt võimekaid noori, kellel riigieksamid ühel või teisel põhjusel ei õnnestunud,» selgitas ta. Lävendipõhine vastuvõtt Tartu Ülikoolis võtavad üliõpilasi lävendipõhiselt vastu kõik teaduskonnad ja kolledžid, välja arvatud arstiteaduskond ja Viljandi Kultuuriakadeemia. Enamik Tartu Ülikooli teaduskondadest ja kolledžitest arvestavad vaid riigieksamite tulemusi, kuid mõnedel erialadel tuleb sooritada ka lisakatsed. Näiteks uuritakse kutsesobivuskatsega üliõpilaskandidaadi sobivust õpetajaametisse, tulevasi kehakultuuritudengeid aitavad välja valida kehalised katsed. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas tuleb kõigil erialadel sooritada akadeemiline test ja erialakatse, kusjuures kahe riigieksami (kirjandi ja võõrkeele) tulemused määravad vaid 20 protsenti sisseastuja punktidest. Nii erialakatse kui akadeemiline test annavad koondsummast 40 protsenti. Oluline isiksus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja Merelle Zeigeri sõnul pole sotsiaalteaduskond kindlasti koht, kuhu tulevad need, kes mujalt viletsate riigieksamitulemuste pärast välja praagitakse. «Meie erialakatsed võimaldavad näha isiksust, asju, mida riigieksamid ei näita,» rääkis ta. Erialakatsele pääsevad vaid need, kes saavad akadeemilise testi eest vähemalt 40 punkti. Teste hinnatakse kõige parema töö järgi – st täielikuks soorituseks saab kõige parem saadud tulemus. Sotsiaalteaduskonda kas sotsioloogiat või ajakirjandust ja suhtekorraldust õppima pürgiv Tartu Karlova gümnaasiumi abiturient Triin Esko ütles, et erialakatsed annavad võimaluse näidata, kas oled väärt sel erialal õppima. Samas tunnistas ta, et vestlused hirmutavad teda ka. «Nad võivad küsida midagi kiuslikku, eks tahetakse näha, kuidas sa reageerid.» Rahvusülikooli sisseastumispalavikku tõstab tänavu veel kõrgemale see, et esimest korda tuleb sisseastumiseksamid sooritada juba enne dokumentide sisseandmist. Kaja Karo rõhutas, et akadeemilisele testile ja erialakatsetele pääsemiseks tuleb 1.–25. juunini registreeruda veebiaadressil www.ut.ee/sisseastumine. Sisseastumiseksamite arv ei ole piiratud – neid võib igaüks sooritada nii palju, kui jaksab. Eksamid ise toimuvad 26. juunist 2. juulini, 3. juuliks on kõik tulemused teada. Siis tuleb kõik tulemused läbi korrutada osakaalu koefitsiendiga, mis näitab, kui suure osa koondsummast annavad teatud eksamil saadud punktid. Lõpliku punktisumma teadasaamiseks peab tulemuse jagama sajaga. Ülikooli koduleheküljelt võib leida lävendikalkulaatori, mis teeb tehted teie eest ja näitab kohe pärast tulemuste sisestamist, millistele erialadele te õppima pääseksite. Seega toob tänavune lävendipõhine sisseastuja dokumendid ülikooli alles siis, kui ta juba teab, millisele alale ta sisse sai. Dokumente võetakse vastu 3.–14. juulini ja vastuvõetute nimekirjad pannakse üles 14. juuli õhtuks. Pane tähele • Tartu Ülikoolis on pea kõigil (erandiks on vaid arstiteaduskond ja Viljandi Kultuuriakadeemia) õppekavadel kehtestatud sissesaamiseks vajalik minimaalne punktisumma ehk lävend. • Tartu Ülikoolis saavad riigieksamitulemustest sõltumata ja lisakatseteta vabalt valitud erialal õppima asuda vabariiklike aineolümpiaadide kolm paremat ja kõik rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud. • Mis tahes soovitud erialale võetakse kohe vastu ka need tudengikspürgijad, kes saavad akadeemilise testi tulemuseks üle 80 punkti. • Riigieksamite tulemused ei aegu. • Infot sisseastumise kohta, sh mulluse akadeemilise testi leiab aadressilt www.ut.ee/sisseastumine. Allikas: Tegija |
