| Seetõttu nõuab senisest enam tähelepanu ja ressursse nii hädaolukorra ennetamine kui ka hädaolukorraks ettevalmistus, teatas riigikontrolli pressiesindaja. Auditis, milles hinnati Eesti valmisolekut lindude gripiks, gripipandeemiaks, ulatuslikuks merereostuseks ja ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetuseks, jõuti järeldusele, et vaatamata ministeeriumide pingutustele ei suudeta praegu hädaolukordi ära hoida ning neid tõhusalt lahendada. Praegu on paremal tasemel valmisolek nendeks hädaolukordadeks (näiteks lindude gripp ja gripipandeemia), mida reguleerivates eriseadustes on kindlaks määratud vastutus vajalike ülesannete täitmise eest ja mille kohta on koostatud Euroopa Komisjoni nõuetest lähtudes valmisolekuplaanid. Teiste hädaolukordade (ulatuslik merereostus ja ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukord) puhul on põhiprobleem selles, et puudub juhtministeerium, kes vastutaks hädaolukorraks valmisoleku ja sellelahendamise eest. Riigikontroll märgib, et auditi kestel koostati riiklik merereostustõrje plaan, kuid paraku puuduvad jätkuvalt eeldused plaani rakendamiseks. Samuti ei vasta Eesti reostustõrjesuutlikkus Helsingi konventsiooni miinimumnõuetele. Kui peaks juhtuma ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetus, siis selleks puhuks ei ole koostatud hädaolukorras tegutsemiseks terviklikku plaani. Muu hulgas ei ole läbi mõeldud ohupiirkonnas asuvate inimeste evakueerimise korraldust ega sellega kaasnevate riskide maandamist, näiteks valveta jäänud vara kaitset. «Kui vastutus on jagatud eri ministeeriumide vahel ja ühelegi ministeeriumile ei ole pandud protsessi juhtimise kohustust, on hädaolukordade lahendamise tervikplaani koostamine, rollide jaotus ja ühine ressursside hankimine raskendatud,» märgib kontroll. Kuna hädaolukorraks valmisoleku seadust võib tõlgendada ka nii, et kõikide hädaolukordade osas on valmistumise üldjuht siseministeerium, ei näe teised ministeeriumid end vastutajana, seisab auditis. Riigikontrolli hinnangul ei taga praegune korraldus valmisoleku loomist hädaolukordadeks ehk iga võimaliku hädaolukorra jaoks ei ole koostatud terviklikku riskianalüüsi ja plaani ega loodud plaani rakendamiseks vajalikke eeldusi. Samuti ei otsustata süsteemselt riskide käsitlemise vajaduse üle. Tagatud pole hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside olemasolu ja kättesaadavus. Puudub koondülevaade vajalikest, olemasolevatest ja puuduvatest ressurssidest, puuduvate ressursside (näiteks isikukaitsevahendite) hankimine ei ole otstarbekalt korraldatud, leidis riigikontroll. Hädaolukorra lahendamise plaani toimivuse kontrolliks ja plaani täitjate vajaliku ettevalmistuse saavutamiseks korraldatud koolitused ja õppused ei hõlma kõiki hädaolukorra lahendamisse kaasatud osapooli. Hädaolukorraks valmisolekut ei analüüsita perioodiliselt, et selgitada välja puudused. Riigikontroll peab positiivseks, et ministeeriumid asusid juba auditi kestel esiletoodud puudujääke likvideerima. Näiteks koostas siseministeerium probleemide lahendamiseks kriisireguleerimise õiguslike aluste muutuste kontseptsiooni ja moodustas ministeeriumidevahelise töörühma, et valmistada ette hädaolukorraks valmisoleku seaduse muutmine.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
