Haugasmägi kindlustas Euroopa meistritiitli kolme stardiga

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OSY-400 paadiklassi vastne Euroopa meister Inglismaal Nottinghamis pjedestaalil.
OSY-400 paadiklassi vastne Euroopa meister Inglismaal Nottinghamis pjedestaalil. Foto: Algo Kuus

Eile ja täna Inglismaal Nottingami sõudekanalil peetud veemoto Euroopa meistrivõistlustel olid võistlustules ka eestlased. Favoriidina startinud tänavune OSY-400 paadiklassi maailmameister Rasmus Haugasmägi võitis järjest kolm sõitu ning kindlustas enne viimast starti endale ka Euroopa meistritiitli.

Teine oli poolakas Cezary Strumnik ja kolmas slovakk Miroslav Bazinsky. Annika Suuk Eestist tuli kuuendaks.

Juuniorite GT-15 paadiklassis ebaõnnestus esimene start Stefan Arandil, sest käiku polnud stardihetkel sees. Sõidu käigus õnnestus tal aga võidelda end viimaselt kohalt neljandaks. Teises sõidus naasis Arnad juba teisena, kuid tehnilised probleemid kimbutasid noort Tartu võidusõitjat jätkuvalt.

Kolmandas stardis diskvalifitseeris peakohtunik aga kaks esimest ohtliku sõitu teinud sportlast: lätlase Uvis Lazarenoksi ja Stefan Arandi. See andis aga ootamatult eelise Eesti esindajale Gregor Eevardile, kes pidi EM-i võitmiseks kas stardi võitma või tulema teiseks nii, et peakonkurent ei oleks kolme parima seas. Eevardil õnnestuski võita ning nii sai Eesti EMilt ka teise meistritiitli.

Gregor Eevardi ja Rasmus Haugasmägi tegid Eesti veemoto ajalugu, tulles meie esimeste veemotosportlastena ühel hooajal maailma- ja euroopa meistriks.

GT-30 paadiklassis polnud õnne Aivar Kommisaarel. Kord kukkus paadisillalt vette tema mehaanik. Neljandas sõidus elas ta üle ka kokkupõrke. Tulemuseks EM-i neljas koht, mis pole kindlasti halb. Medal jäi siiski püüdmatult kaugele ja esikolmik oli selgelt parem.

Olud võistluspaigas pole veemotoristidele lihtsad. Lisaks eessõitja tekitatud lainetele tuleb jälgida ka rööplainetust, mis tekib sõudekanali vee betoonist kallaste vastu loksudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles