Tartu maakohus mõistis sel ja möödunud nädalal karistuse kahele mehele, kes vägivallatsesid oma pereliikmete kallal. Neist üks peab minema vangi, teist karistas õigusemõistja tingimisi vabadusekaotusega.
Kohus karistas karmilt kodus vägivallatsenuid
31. august 2014, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal karistas maakohus kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega 62-aastast meest, kelle vägivallatsemist oma 34-aastase tütre kallal pealt näinud juhuslik tunnistaja lihtsalt ei saanud jätta sellest politseid teavitamata.
Varem kriminaalkorras karistatud mees pani uurimisandmeil tänavu 9. märtsil noa oma tütre kõrile ning ähvardas teda tappa. Pärast seda haaras ta tütrel juustest ning tiris teda endaga kaasa.
Süüdistuse järgi lõi mees kannatanut metalltoruga pähe ja keha piirkonda. Lisaks lükkas süüdistatav naise kaevu ja jätkas peksmist.
«Kogutud tõendid viitavad sellele, et selline tegevus kestis kaks tundi,» märkis kriminaaluurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido.
Ta lisas, et kannatanu sai mitmesuguse raskusastmega pea- ja kehavigastusi.
Naise ja laste peksja
Sel nädalal karistas kohus ka 48-aastast meest, kes samuti vägivallatses oma pereliikmete kallal.
Süüdistuse järgi kasutas mees 1979. aastal sündinud elukaaslase vastu füüsilist vägivalda ning karistas füüsiliselt ka oma kahte poega (snd 2003 ja 2005). Kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel käivitatud kriminaaluurimine hõlmab kümmet vägivallaepisoodi.
Kohus tunnistas mehe ka süüdi ning mõistis talle karistuseks kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga. Menetluskulude katteks peab ta tasuma 532,95 eurot.
Süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.
Tuleb rääkida
Prokurör Raul Heido kinnitusel saavad õiguskaitseasutused lähisuhtevägivallaga seotud teateid iga päev. «Tulemuslik kriminaalmenetlus nendes asjades on võimalik ohvri, õiguskaitseasutuste ja abiandvate organisatsioonide koostöös,» rõhutas ta.
Prokurör tõi näite, et väga raske on aidata kuriteoohvrit, kes pärast politsei saabumist ja olukorra rahunemist ei soovi kriminaalmenetluse alustamist. Selliselt käitudes vägivald üsna tõenäoliselt jätkub.
Lähisuhtevägivalla puhul on Heido sõnul eriti oluline, et teave vägivallast jõuaks kas kannatanu või lähedaste ja kolleegide kaudu õiguskaitseasutuste või abi andvate organisatsioonideni.
Vajalikud kontaktandmed ja info abi saamiseks lähisuhtevägivalla korral saab veebiaadressilt www.kuriteoennetus.ee/35927.