Viimasel nädalal on olnud enneolematult palju juttu prügist. Inimesi näib olevat haaranud erakordne hasart Eestimaa prügist puhtaks teha. Kogus see hoogu isetekkeliste prügilate kaardistamisega, võttis tuure vabatahtlike registreerimisega tuhat inimest päevas, nii et nädala lõpuks turgatas korraldajail pähe isegi veider mõte Guinnessi rekord püstitada. Kui siia lisada veel lasteaedade mängulised näidiskoristused, siis võiks heldinult ohata: hea, et meil ikka nii palju prügi on! Kampaania «Teeme ära 2008» ruulib! Tõsisemaks minnes tuleb tunnustada kampaania eestvedajaid, nii raha kui ka muud abi andnuid ja arvukaid vabatahtlikke juba nüüd, kuigi tulemustest on põhjust rääkida alles järgmisel esmaspäeval. Aga eks ole üks tulemusi seegi, kui aasta hakul prügi sorteerimises peamiselt isiklikku tülikat probleemi näinud inimesed mõistavad kogu asja laiemas ulatuses. Ja seda, et piltlikul ütlemisel «Upub prügisse» võib olla sõna-sõnaline tähendus. «Teeme ära» käigus ainuüksi Tartumaal avastatud üle tuhande salaprügila on samas tunnismärk, et ei manitsused, trahviähvardused ega ka riiklik korraldus (kohustuslik prügivedu, pakendikogumine) ole kandnud soovitud vilja. Kuigi vabatahtlike innukus on muljetavaldav ja prügitalgud ehk ühisüritusena lõbusadki, viitavad suvalistesse kohtadesse tekkivad prügimäed sügavatele vajakajäämistele inimeste teadvuses, aga ka kogu prügimajanduses ja -korralduses. Tavainimesele on prügiga korrektselt talitamiseks olulised motiiv ja mugavus. Paraku on liigagi paljud tüdinud jändamast tõrkuvate pakendiautomaatidega, nõrdima panevad tuubil täis konteinerid, Karlova kandis pole siiani leitud püsipaika avalikele pakendikonteineritele jne. Ja Hiinalinna võimas prügila ei tahtnud kaardilegi mahtuda. Kogu süsteem küll töötab, aga kriuksudes ja kolinal. Ju see kostis ka valitsusse, sest eelmisel nädalal tegi riigikogu pakendiseadusse muudatusi, mis peaks järgmisest aastast aitama mõningaid kitsaskohti avardada. Nii näiteks on täpsustatud, kui kaugel müügikohast tohib olla pakendi tagasivõtmise koht, ja 200 m2-st suuremad poed ei tohi enam klienti suunata teab kuhu, vaid peavad tagatisrahaga pakendi vastu võtma müügikohas ja -ajal. Konkreetsem ollakse ka pakendikonteinerite arvu, tiheduse ja mahu suhtes. Veel sel aastal olevat kavas üle vaadata ka olmejäätmete äraveo kohustus kord kuus. Usutavasti ei ole ka omavalitsustel keelatud otsida lisameetmeid kaitsmaks oma territooriumi puhtust, ja just seda Tartu Postimees soovitabki. Vabatahtlikud on Tartus ellu kutsunud kaks täikat, kus mingi osa jäätmekandidaate võib taaskasutusse jõuda, aga võimatud ei tohiks olla ka muu kodudes liigse sooduskogumise kampaaniad, et vähem jääks järele seda, mida nüüd suure vaevaga loodusest koristatakse. Peale käte tuleb ka pead tööle panna. Me ei ela ju talgust talguni. |